de

Zygmunt III Waza

Persan haben keine Bilder. Fügen Sie neue Bilder.
Geburt:
20.06.1566
Tot:
30.04.1632
Zusätzliche namen:
Sigismund III Vasa, Zygmunt III Waza, Sigismunds III Vāsa, Сигизмунд III
Kategorien:
Gouverneur, König, Maler, Soldat
Nationalitäten:
 schwede, pole
Friedhof:
Kraków, katedra na Wawelu

Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg ning valiti 1587. aastal Rzeczpospolita kuningaks, isa surma järel 1592. aastal ka Rootsi kuningaks.

Poola kuningana

1586. aastal suri Poola kuningas Stefan Batory ning uue Rzeczpospolita valitseja valimisprotsessis oli Poola troonile kandidaatideks: Stefan Batory vennapoeg kardinal András Báthory, Austria hertsog ja Stefan Batory abikaasa Anna Jagellonica, õe Jagelloonide dünastiast Katarina Jagellonica ja Rootsi kuninga Johan III poeg Sigismund. Osa šlahta magnaate, Samuel Zborowski juhtimisel pooldasid Austria ertshertsogi Maximilian III valimist, kuid Krooni suurhetman Jan Zamoyski pooldas Sigismundi. 1588. aastal valiti Rootsi prints Sigismund, Zygmunt III Waza nime all Poola kuningaks.

Võitlus Rootsi trooni eest

Peale oma isa Johan III surma (1592) sai Sigismund ka Rootsi troonile. Katoliiklasest Sigismundil tekkis luterlikus Rootsis palju vastaseid, keda juhatas tema onu Södermanlandi hertsog Karl. Kuna Sigismund viibis Poolas, juhtis riiki tegelikkuses just Karl. 1598. aastal saabus Sigismund koos suure väega Rootsi, et suruda temavastane opositsioon maha. Sellega sai alguse 1598–1599 kestnud kodusõda (Sõda Sigismundiga). Hoolimata esialgsest edust sai Sigismund Stångebro lahingus rängalt lüüa ning oli sunnitud Rootsi troonist loobuma ja Poolasse naasma. Karl asus Rootsit regendina valitsema.

Sõjad Rootsiga

Sigismund soovis siiski taas Rootsis võimule pääseda ning tema edasised plaanid olid seotud Rootsi vallutamisega. Esmalt soovis ta vallutada Rootsi võimu all olevad Eesti ala. Rzeczpospolita šlahta toetas plaanitavat sõda, kuna oletati, et sõjategevus piirdub vaid Eesti aladega. Ning kuna usuti, et Rootsi on nõrk vastane, siis loodeti vallutatavatel aladel endale peatselt uusi maavaldusi saada. Poolakate enesekindlus põhines peamiselt 16. sajandi edukatel sõdadel. Ka oli Poolas 10 miljonit elanikku Rootsi 1 miljoni vastu.

Next.svg Pikemalt artiklis Poola-Rootsi sõda

Rootsi vastu kulges sõda vahelduva eduga, kuid alates 1621. aastast kaldus sõjaõnn Poola kahjuks, nii et 1629. aastal pidi Poola Altmargi vaherahuga Liivimaa ehk tänapäeva Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti Rootsile andma.

Sõjad Moskva tsaaririigi eest

Zygmunt oli kahtlemata äärmiselt ambitsioonikas mees ning nii võttis ta endale lisaks Rootsi troonile naasemise plaanile ka kohustuse alistada Venemaa. Ta pidi oma valitsusaja jooksul pidevalt sõdima nii Rootsi kui ka Venemaaga.

Venemaaga otsest sõjategevust ei toimunud, küll püüdis Zygmunt saavutada Poola-meelse võimu tekkimist. Et ta oli äge katoliiklane, siis lootis ta ka Venemaa katoliku usku pöörata. Esialgu toetas ta Poola-meelseid Vale-Dmitrisid, nende surma järel tungis aga avalikult sõjaga Venemaale ning pani 1610. aastal Moskvas troonile oma poja Władysławi. Rootsile see muidugi ei meeldinud ja nii tungisid rootslased Novgorodimaale ja okupeerisid selle. Et Poola ja Rootsi hakkasid nüüd omavahel võitlema, said venelased hinge tõmmata ja vallutasid 1613. aastal Moskva tagasi, pannes suurvürstitroonile Mihhail Romanovi. Sõda Poolaga lõppes 1618. aastal, rahulepinguga sai Poola endale mõningaid piiriäärseid alasid.

Zygmunt III püüdis ka kuningavõimu tugevdada, tahtes muuta seda päritavaks, kuid see kava tal ebaõnnestus. Siiski oli ta kokkuvõttes üpris edukas kuningas ning tegelikult ka viimane Poola monarh, kelle ajal oli riik Ida-Euroopa tugevaim.

 

Ursache: wikipedia.org, news.lv

Titel Von Zu Bilder Sprachen
Warszawa, Kolumna Zygmunta III WazyWarszawa, Kolumna Zygmunta III Wazy00.00.1643pl
Warschau, Warschauer KönigsschlossWarschau, Warschauer Königsschloss00.00.1619de, en, lv, pl, ru

    loading...

        NameBeziehungGeburtTotBeschreibung
        1Juhans III VāsaJuhans III VāsaVater27.06.153717.11.1592
        2Katharina JagiellonicaKatharina JagiellonicaMutter01.11.152616.09.1583
        3Johann II. Kasimir WasaJohann II. Kasimir WasaSohn22.03.160916.12.1672
        4Władysław IV. WasaWładysław IV. WasaSohn09.07.159520.05.1648
        5Anna von ÖsterreichAnna von ÖsterreichEhefrau16.08.157310.02.1598
        6Sigismund II. AugustSigismund II. AugustOnkel01.08.152007.07.1572
        7Anna JagiellonAnna JagiellonTante18.10.152309.09.1596
        8Isabella JagiellonicaIsabella JagiellonicaTante18.01.151915.09.1559
        9Sophia JagiellonicaSophia JagiellonicaTante13.07.152228.05.1575
        10Sigismund der AlteSigismund der AlteGroßvater01.01.146701.04.1548
        11Bona SforzaBona SforzaGroßmutter02.02.149419.11.1557
        12Kasimir IV. JagiełłoKasimir IV. JagiełłoUr-Großvater30.11.142707.06.1492
        13Jan Karol ChodkiewiczJan Karol ChodkiewiczMitarbeiter, Soldat00.00.156024.09.1621

        30.06.1587 | Po śmierci króla Stefana Batorego w podwarszawskiej Woli rozpoczęła się wolna elekcja, w wyniku której nowym królem został Zygmunt III Waza

        Wybór nowego monarchy Rzeczypospolitej Obojga Narodów po śmierci Stefana Batorego 12 grudnia 1586 roku. Elekcja rozpoczęła się 30 czerwca 1587 roku otwarciem obrad sejmu elekcyjnego w podwarszawskiej Woli, a zakończyła 27 grudnia tego samego roku koronacją na Wawelu Zygmunta Wazy.

        Hinzufügen Speicher

        27.12.1587 | Zygmunt III Waza został koronowany w Krakowie na króla Polski

        Hinzufügen Speicher

        31.05.1592 | W Krakowie odbył się ślub króla Zygmunta III Wazy z Anną Habsburżanką oraz jej koronacja na królową Polski

        Hinzufügen Speicher

        18.03.1596 | Król Zygmunt III Waza podjął decyzję o przeniesieniu stolicy z Krakowa do Warszawy.

        Hinzufügen Speicher

        12.03.1600 | Król Zygmunt III Waza ogłosił przyłączenie Estonii do Rzeczypospolitej.

        Hinzufügen Speicher

        24.05.1609 | Król Zygmunt III Waza opuścił wraz z rodziną Wawel. W ten sposób nieformalnie odbyło się przeniesienie stolicy do Warszawy

        Hinzufügen Speicher

        04.07.1610 | Battle of Klushino

        The Battle of Klushino, or the Battle of Kłuszyn was fought on 4 July 1610, between forces of the Crown of the Kingdom of Poland and the Tsardom of Russia during the Polish–Muscovite War, part of Russia's Time of Troubles. The battle occurred near the village of Klushino (Polish: Kłuszyn) near Smolensk (Polish: Smoleńsk). In the battle the outnumbered Polish force secured a decisive victory over Russia, due to the tactical competence of hetman Stanisław Żółkiewski and the military prowess of Polish hussars, the elite of the army of the Crown of the Kingdom of Poland.

        Hinzufügen Speicher

        28.10.1611 | Tiek apstiprināti Piltenes statūti

        Hinzufügen Speicher

        29.10.1611 | Sagūstītais Krievijas cars Vasilijs IV Maskavijas vārdā zvēr Polijas-Lietuvas karalim Sigismundam III vairs nekad neuzbrukt Polijai-Lietuvai

        Hinzufügen Speicher

        04.11.1612 | Krievu vienotības diena. Polijas - Lietuvas karaspēks atstāj Maskavu

        Hinzufügen Speicher

        27.11.1620 | W Warszawie został publicznie stracony niezrównoważony psychicznie szlachcic Michał Piekarski, który 15 listopada usiłował zamordować czekanem króla Zygmunta III Wazę

        Hinzufügen Speicher

        25.09.1629 | Noslēgts Altmarkas pamiers starp Zviedriju un Poliju-Lietuvu pēc savstarpēja kara

        Hinzufügen Speicher

        Schlagwörter