Balti kett - Baltijas ceļš - Baltijos kelias - Балтийский путь

Balti kett (läti Baltijas ceļš 'Balti tee', leedu Baltijos kelias 'Balti tee') oli 23. augustil 1989 Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaadevabadustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaadeokupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt.

Meeleavaldusest võttis osa ligikaudu 2 miljonit inimest ehk umbes 25 % Eesti, Läti ja Leedu tolleaegsest elanikkonnast. Baltimaade rahvad rivistusid üle 600 km pikkuseks Tallinna, Riiat ja Vilniust ühendanud katkematuks inimahelaks.

Ajalugu

Meeleavaldus oli ajastatud Molotovi-Ribbentropi pakti allakirjutamise 50. aastapäevale. Vastavalt paktile ja selle juurde kuulunud salaprotokollidele jagasid NSV Liit ja Saksamaa Ida-Euroopa mõjusfäärideks: Läti, Eesti, Soome, Poolaidaosa ja Bessaraabia läksid NSV Liidule, Leedu ja Poola lääneosa Saksamaale.

NSV Liit eitas aastakümneid pakti salaprotokollide olemasolu, kuigi need olidNürnbergi kohtuprotsessidel avalikuks tulnud. Nõukogude propaganda väitis ka, et okupatsiooni pole olnud ja kolm Balti riiki ühinesid vabatahtlikult Nõukogude Liiduga.

Balti kett demonstreeris Nõukogude Liidule ja kogu maailmale Eesti, Läti ja Leedu rahva vabadustahet, solidaarsust ja otsustavust võidelda kätte kaotatud iseseisvus. See äratas maailmas suurt tähelepanu ja aitas kaasa Balti riikide vabanemispüüdluste teadvustamisele.

Balti keti algatasid ja korraldasid Leedu Sąjūdis, Läti Tautas Fronte ja Eesti Rahvarinne. Eestis aitas organiseerimisel oluliselt kaasa Eesti Muinsuskaitse Selts. Ametlik otsus inimketi korraldamiseks võeti vastu Pärnus 15. juulil 1989 Eesti, Läti ja Leedu rahvarinnete koordinatsiooniorgani Balti Nõukogu esimesel koosolekul. Inimketi sõnumi otsingul otsustati jääda sõna "Vabadus!" (läti "Brīvība!", leedu "Laisve!") juurde ja aktsiooni nimetuseks määrata "Balti tee". Kolme Baltimaad hõlmanud massimeeleavaldusega loodeti ühtlasi raputada NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi MRP-komisjoni, mille tegevus oli seni kulgenud loiult.

26. augustil 1989 tegi NLKP Keskkomitee avalduse "Olukorrast Nõukogude Balti vabariikides", mis loeti ette päeva kokkuvõtvas televisiooni uudistesaates "Vremja". Selles kritiseeriti toimunut ähvardaval toonil. Muuhulgas öeldi:

"23. augustil 1989 püüdsid sündmuste organiseerijad kruvida meeleolu üles tõelise natsionalistliku hüsteeriani. Asi on läinud kaugele, Balti rahvaste saatust ähvardab tõsine oht. Inimesed peavad teadma, millise kuristiku poole tõukavad neid natsionalistlikud liidrid. Kui neil õnnestub oma eesmärke saavutada, võiksid tagajärjed olla rahvastele katastroofilised: nende eluvõimelisus ise võib sattuda küsimärgi alla."

24. detsembril 1989 oli NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress sunnitud tunnistama Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle juurde kuulunud salaprotokollid allakirjutamise hetkest kehtetuks ja õigustühiseks.

Balti kett, sellele eelnenud Balti apell ja Hirvepargi miiting valmistasid oma nõudmiste õigusliku rõhuasetusega ette Eesti Vabariigi taastamise õigusliku järjepidevuse alusel 20. augustil 1991.

Mitmesugust

• 600 kilomeetri pikkune ligi kaht miljonit käsikäes seisvat inimest ühendanud Balti kett oli Guinnessi rekordite raamatuskuni 2004. aastani.
• 2009. aastal kuulutas Euroopa Parlament 23. augusti – Molotovi-Ribbentropi pakti allkirjastamise kuupäeva –stalinismi ja natsismi ohvrite mälestuspäevaks.

Mälestuse jäädvustamine

• 23. augustil 1999 anti Eestis välja postmark 10 aastat "Balti ketti" nominaaliga3.60 EEK (kujundaja Vello Lillemets), esimese päeva eriümbrik (FDC), margiplokk 10 aastat "Balti ketti" nominaaliga 5.50 + 5.50 + 5.50 EEK ja sama margiplokiga esimese päeva eriümbrik.
• 2004. aastal andis Eesti Entsüklopeediakirjastus välja Lembit Koigi raamatu "Balti kett".
• 2009. aastal tunnistas UNESCO Balti keti vägivallatu vastupanu fenomeniks ja Balti ketti puudutavad dokumendid kanti UNESCO maailma mälu registrisse.
• 20. augustil 2013 avasid Tallinna, Riia ja Vilniuse linnapead HarjumäelTallinnas Balti keti mälestuskivi.
• 30.-31. augustil 2013 toimusid Eesti Rahvusraamatukogus Europeana 1989Balti keti mälestuste kogumispäevad.
• Eesti Ajaloomuuseum tähistab veerandsajandi möödumist Balti keti meeleavaldusest temaatilise virtuaalnäituse "Balti kett 25" avamisega veebiaadressil http://baltikett.ajaloomuuseum.ee.
• 23. augustil 2014 esietendub Eestis ETV-s Balti keti 25. aastapäevaks valminud dokumentaalfilm "Balti vabaduse tee" (režissöör Askolds Saulītis; Läti TV).
• 23. augustil 2014 toimub Viljandi lauluväljakul kontsert Balti keti 25. aastapäeva tähistamiseks. Kontserdi kava koosneb tolle aja märgilistest paladest. Lavastab Ain Mäeots, muusikajuht on Siim Aimla ning produtsentJaanus Kukk. Kohal on Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. ERR teeb kontserdist otseülekande.
• Eesti, Läti ja Leedu mäluasutused ja UNESCO rahvuslikud komisjonid algatasid mälestuste kogumise projekti "Balti keti lood". Projekti partnerid Eestis on Okupatsioonide muuseum ja UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon. Mälestusi kogutakse kuni 30. oktoobrini 2014 veebiaadressilhttp://www.thebalticway.eu/.
• Balti keti 25. aastapäeva tähistamiseks kõnnib lätlane Aivars Noviks-Grasis jalgsi Vilniusest Riia kaudu Tallinna, – täpselt sama teed, mida mööda kulges 25 aasta eest inimkett, mis sümboliseeris kolme Balti riigi iseseisvumispüüdlusi ja protesti Molotovi-Ribbentropi pakti vastu.