Smolenski lennuõnnetus

Smolenski lennukatastroof juhtus 10. aprillil 2010 Venemaal Smolenski sõjaväelennuvälja lähedal 4 km kaugusel Smolenski kesklinnast.

Poola presidenti Lech Kaczyńskit ja paljusid kõrgeid riigitegelasi Venemaale viinud Tupolev Tu-154-tüüpi lennuk kukkus 2 kilomeetrit enne lennuvälja alla ning süttis põlema. Kõik lennukis olnud 96 reisijat ja meeskonnaliiget said surma. Lennukis oli 85-liikmeline Poola delegatsioon, kes oli teel mälestama 70 aasta möödumist Katõni massimõrvast.

Smolenski lennuväli on endine sõjaväelennuväli, mis tänapäeval on nii sõja- kui tsiviillennukite käsutuses. Õnnetuse ajal polnud lennuväljal Lääne standardile vastavat instrumentaalmaandumissüsteemi, millega Poola piloodid olid harjunud, vaid Venemaa süsteem. Lennuväljal oli raadiomajakas, kuid selline, mille antenn polnud fikseeritud kindlasse suunda. Seetõttu sai seda kasutada küll abivahendina oma asukoha määramiseks, kuid mitte maandumiseks. Hiljem selgus, et lennuraja tuled olid halvasti hooldatud. Mõnel tulel puudus elektripirn, mõnel polnud klaase ees ja mõned tuled olid mustuse tõttu halvasti nähtavad.

Katastroofi sattunud lennuk tunnusnumbriga 101 kuulus Poola õhujõududele. Poola president võis kasutada teistki lennukit, mille tunnusnumber oli 102, aga see oli parajasti Venemaal Samara tehases hoolduses. Lennuk "101" oli valmistatud Kuibõševi lennukitehases (tänapäeval Samara) aastal 1990, see oli kogunud 5143 lennutundi ja 3899 maandumist. Lennuki lennuresurss oli 25½ aastat, 30 000 lennutundi või 15 000 maandumist sõltuvalt sellest, mis neist esimesena täitub.

Lennuk pidi väljuma Varssavist kell 9.00, aga väljalend hilines. Lennuk startis kell 9.27. Lend Smolenskisse pidi kestma üks ja veerand tundi.

Rahvusvaheliste lennureeglite järgi toimub suhtlus lennuki meeskonna ja lennujuhtide vahel inglise keeles. Kuid Smolenski lennuväli tavaliselt rahvusvahelisi lende ei teeninda ja lennuväljal puudus vastav ICAO sertifikaat. Seetõttu ei saanud lennujuhtidelt nõuda, et nad suhtleksid inglise keeles, selle asemel rääkisid nad vene keeles. Tavaliselt suhtleb lennujuhtidega lennuki meeskonna tüürimees ja kui tekib keeleprobleeme, siis võib sihtlennujaam saata lennuki pardale oma navigaatori. Märtsi keskpaiku oli Poola reisi taotledes soovinud saada navigaatorit, aga ei saanud vastust. Märtsi lõpul taotles Poola teist korda lennuluba, aga seekord Venemaa poole navigaatorit ei taotlenud. Viimasel hetkel pakkus Venemaa oma tüürimeest, kuid siis Poola loobus, teatades, et meeskonna vene keele oskus on piisav. See polnud siiski tõsi. Üksnes lennuki kapten, kes võttis tüürimehe kohustused enda peale, oskas vene keelt piisavalt hästi, tehes seega kahe inimese tööd.

Ilm oli halb. Siiski oli samal päeval varem (10. aprill) kell 9.15 Smolenskis maandunud Poola valitsusele kuuluv Jak-40, mis toimetas kohale Poola ajakirjanikud. Pärast seda proovis Venemaale kuuluv Iljušin Il-76 Smolenskis kell 9.20 ja 9.39 maanduda, aga halva nähtavuse tõttu see kummalgi katsel ei õnnestunud ja lennuk suunati ümber Moskvasse Vnukovo lennuväljale.

Lennu ajal halvenes ilm veelgi. Tekkis udu ja nähtavus vähenes 200 meetrini. Varulennuväljadeks olid määratud Minsk ja Viciebsk, mis aga mõlemad olid kolmandas riigis (Valgevenes), pealegi oli Viciebski lennujaam laupäeval suletud. Saanuks lennata ka Vnukovo lennuväljale, kuid Moskva jäänuks siiski liiga kaugele.

Meeskonna otsust Smolenskis maanduda võis mõjutada asjaolu, et kolm päeva varem 7. aprillil olid kapten ja esimene piloot vastavalt esimese piloodi ja navigaatorina sellesama lennukiga selsamal lennuväljal maandunud, samuti see, et kohale jõudnud ajakirjanikud olid juba ootamas. Tu-154 kokpitis olid kõrvalised isikud, nimelt viibis seal pidevalt Poola õhujõudude ülem kindralleitnant Andrzej Blasik, kes oli ise endine lendur ja lennuinstruktor, ning aeg-ajalt käis seal presidendi protokolliülem Mariusz Kazana. Tsiviillennunduses on kõrvalistel isikutel piloodikabiinis viibimine keelatud, see lennuk kuulus aga sõjaväele, mistõttu see reegel ei kehtinud. Kõrvalised isikud avaldasid meeskonnale maandumiseks survet.

Kindlasti mõjutas meeskonna otsuseid teadmine 12. augustil 2008 juhtunust. Tol päeval olid lennuki pardal Lech Kaczyński ning Läti, Leedu, Eesti ja Ukraina riigipea. Parajasti käis Gruusia sõda. Kui lennuk oli õhku tõusnud, käskis Kaczyński kaptenil muuta sihtkohta ja lennata Thbilisisse. Meeskonnal polnud selleks lennuluba. Kapten otsustas presidendi käsku eirata ja maanduda esialgses sihtkohas, Aserbaidžaani linnas Gəncəs. Piloodi suhtes alustati Poolas uurimine käsu täitmata jätmise tõttu, kuid ta vabastati süüdistustest ja hoopis autasustati Poola kaitseministeeriumi hõbemedaliga. Poola president ei soovinud seda pilooti enam oma lennuki kapteniks. 7. aprillil, kui reisil polnud kõrgeid riigitegelasi, oligi Smolenskisse lennanud lennuki kapten sama piloot, aga 10. aprilli lennul oli ta lennuki meeskonnast välja jäetud.

Meeskond avastas, et on laskumist alustanud liiga hilja. Et seda kompenseerida, suurendas meeskond lennuki vajumiskiirust 8 meetrini sekundis, mis on poole kiirem kui tavaliselt ette nähtud. Lennuk laskus liiga madalale ning riivas puid hetkel, kui lendurid nägid, et maapind on liiga lähedal ja otsustanud minna maandumise teisele ringile. Vastu maapinda paiskunud lennukile rakendus löögist ülekoormus umbes 100g, mille tõttu lennuk rebenes mitmeks tükiks ja süttis põlema, kõik lennukis viibinud inimesed hukkusid hetkega.

Katastroofi soodustas maastiku tõusev reljeef enne lennuvälja rada. See võis jätta pilootidele eksliku mulje, et lennuki kõrgus maapinnast on lennuväljani jõudmiseks piisav.

Pärast katastroofi

18. aprillil 2010 toimus Krakówis presidendi Kaczyński ja tema abikaasa riiklik matus. Väliskülaliste matusele saabumisele sai takistuseks 14. aprillil purskama hakanud Eyjafjallajökulli vulkaan, mille purskest paiskus taevasse niisugune hulk vulkaanilist tuhka, et kogu Euroopas tühistati lennureisid. Siiski ei lükatud matust edasi ja see toimus nagu ette nähtud, kuigi väliskülalisi saabus tavalisest vähem.

Kuna lennukatastroofis hukkus Poola president, sai Seimi eesistuja Bronisław Komorowski presidendi kohusetäitjaks. 20. juunil korraldati uue presidendi valimised. Ükski kandidaat ei saanud absoluutset enamust ning sellepärast toimus 4. juulil presidendivalimiste teine voor, kuhu pääsesid hukkunud presidendi kaksikvend Jarosław Kaczyński ja Bronisław Komorowski. Komorowski kogus teises voorus 53% häältest ja valiti uueks presidendiks.

Poola sõjaväe VIP-idega tegelev lennuväe üksus likvideeriti. Enamikule selle üksuse lenduritele anti võimalus lennata regulaarsetel tsiviillendudel. Valitsuse käsutusse jäeti kaks lennukit Embraer 170, neid hakkas opereerima Poola riiklik lennuettevõte LOT Polish Airlines ja pilootideks tsiviilisikud. Ülejäänud lennukid müüdi ära.

26. novembril 2010 võttis Venemaa Riigiduuma vastu resolutsiooni, milles tunnistas, et Katõni massimõrv toimus Nõukogude Liidu juhi Jossif Stalini käsul. Nõukogude Liit oli seda kaua aega eitanud, väites, et Katõni massimõrvas on süüdi Natsi-Saksamaa, alles Mihhail Gorbatšov kinnitas 1990 Nõukogude Liidu vastutust selle mõrva eest, senini polnud Venemaa kunagi varem Stalini otsest osalust selles veretöös tunnistanud.