Opus Dei (lad. „Jumala töö“), ametlikult Püha Risti ja Jumala Töö Prelatuur

Opus Dei (lad. „Jumala töö“), ametlikult Püha Risti ja Jumala Töö Prelatuur (lad. Praelatura Sanctae Crucis et Operis Dei), on Rooma-Katoliku Kiriku prelatuur, mille eesmärk on aidata kaasa Rooma-Katoliku Kiriku evangelisatsiooni missioonile, levitades pühadusele kutsumist ja igapäevase töö pühitsemise väärtust.Prelatuuri asutas Hispaania preester Josemaría Escrivá 2. oktoobril 1928.

1. aastal kinnitas Rooma paavst Pius XII selle ja 1982. aastal kuulutas Rooma paavst Johannes Paulus II selle personaalseks prelatuuriks.

Maailm sai sellest organisatsioonist laiemalt teada ja tundis huvi pärast Dan Browni raamatu „Da Vinci kood“ ilmumist.

Prelatuur

Mõiste „prelatuur“ viitab eesti keeles religioossele või kiriklikule kontekstile ja tähistab kindlat kiriku institutsiooni või haldusstruktuuri, mis allub prelaadile (kõrge ametikohaga vaimulikule, näiteks piiskopile või abtile). Sõna tuleneb ladina keelest praelatura, mis tähendab „juhtimine“ või „eestvedamine“.Täpsemalt võib prelatuur olla:

• Personaalse prelatuur – Katoliku Kirikus on see juriidiline struktuur, mis hõlmab vaimulikke ja ilmikuid, kes töötavad koos konkreetse pastoraalse või misjoni eesmärgi saavutamiseks, olles sõltumata geograafilisest piirkonnast. Tuntuim näide on Opus Dei, mis on Katoliku Kiriku personaalne prelatuur.
• Territoriaalne prelatuur – kiriku haldusüksus, sarnane piiskopkonnaga, kuid väiksema autonoomiaga, tavaliselt juhitakse prelaadi, mitte piiskopi poolt.

Prelaat

Prelaat on kõrge vaimulik Katoliku Kirikus, kellel on kindlad juhtimis- või haldusfunktsioonid.
Sõna tuleneb ladina keelest praelatus, mis tähendab „esile tõstetud“ või „ees seisja“. Prelaat on tavaliselt vaimulik, kes hoiab olulist positsiooni kiriku hierarhias, näiteks:

• Piiskop või peapiiskop, kes juhib piiskopkonda või peapiiskopkonda,
• Abt või prior, kes juhib kloostrit või religioosset kogukonda,
• Personaalse prelatuuri juht, näiteks Opus Dei prelaat.

Prelaatidel võivad olla erinevad jurisdiktsioonid ja kohustused, olenevalt nende rollist kirikus, näiteks:

• pastoraalne juhtimine,
• haldusfunktsioonid või
• misjonitöö.

Nad vastutavad sageli teatud kiriku struktuuride, nagu prelatuurid või piiskopkonnad, järelevalve eest. Võimalik, et nende ülesanded on delikaatsemad ja/või diskreetsemad.