ee

Praha kevad

Lisa üritus pilt!
Kuupäev:
05.01.1968

Praha kevad (tšehhi keeles Pražské jaro, slovaki keeles Pražská jar) oli liberaliseerimisperiood Tšehhoslovakkias 1968. aasta jaanuarist augustini.

1960. aastate keskpaiku alustas Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei juht Alexander Dubček liberaliseerimisprotsessi nn inimnäolise sotsialismi suunas, muuhulgas lõpetades tsensuuri, samas rõhutades, et ei ole soovi lahkuda Varssavi Lepingu Organisatsioonist.

Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee tagandas 1968. aasta jaanuaris oma esimese sekretäri Antonín Novotný. Aprillis kuulutas partei uus juhtkond eesotsas Alexander Dubčekiga välja ulatuslike reformide kava. See tekitas NSV Liidu ja teiste kommunistliku bloki riikide juhtides suurt ärevust. Nõndanimetatud Praha kevade reformid nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuri tühistamist. Ideoloogilisest kontrollist loobumine tundus Nõukogude Liidu juhtkonnale eriti ohtlik. Ülestõusu Prahas ei toimunud (erinevalt Ungarist 1956. aastal). Keegi ei üritanud vallutada kommunistliku partei keskkomitee hoonet, keegi ei kippunud julgeolekutöötajate elu kallale.

NSV Liidu ja teiste sotsialismileeri riikide juhid kartsid Tšehhoslovakkia sündmuste ülekandumist teistesse sotsialistlikesse riikidesse ja seetõttu tungisid NSV Liidu väed koos sotsialistlike Poola, Ungari, Bulgaaria ja Saksa Demokraatliku Vabariigi vägedega 21. augustil 1968 Tšehhoslovakkiasse ja võtsid võimu enda kätte. Operatsioonis osales 4600 tanki ja 500 000 sõdurit, hukkus umbes 120 inimest. Tagandati mässulise kommunistliku partei juhtkond ning lõpetati katsed reformida sotsialismisüsteemi. Dubček vangistati ja asendati Gustáv Husákiga.

Punatähtedega tankid Praha tänavatel, relvitu rahvahulk protestimas "liitlaste" sissetungi vastu – selliseid televisioonikaadreid näidati kõikjal üle maailma ning need õõnestasid Nõukogude Liidu ja kogu sotsialismileeri prestiiži veelgi. Ärevaks signaaliks kommunistidele oli Praha kevade ajal sageli kõlanud loosung: "Tänu sotsialismile on Tšehhoslovakkia progressirongist maha jäänud!". Rahvusvaheline üldsus mõistis sekkumise hukka ning paljudes kommunistlikes maades tekkis vastuseis NSV Liidule ja selle poliitikale. Otseselt aga midagi sekkumise vastu või Tšehhoslovakkia toetuseks ette ei võetud. Ööl, mil väed riiki sisse viidi, nõudsid USA, Kanada, Paraguay, Taani ja Suurbritannia ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralise istungi kokkukutsumist. Seal mõistis Tšehhoslovakkia saadik Jan Muzik sissetungi hukka.

Praha sündmuste tagajärjel kehtestas Moskva nn Brežnevi doktriini: NSV Liit deklareeris, et juhul, kui mõnes Ida-Euroopa riigis on sotsialistlik süsteem hädaohus, on Nõukogude Liidu püha kohus sekkuda ja seal kord taastada. Seega anti kõigile Ida-Euroopa sotsialistlikele riikidele märku, et NSV Liiduga kooskõlastamata reformid lämmatatakse kasvõi relvajõul.

Seotud sündmused

NimiKuupäevKeeled
1Divu militāro helikopteru sadursmē Mali bojā gājušas 13 Francijas armijas militārpersonasDivu militāro helikopteru sadursmē Mali bojā gājušas 13 Francijas armijas militārpersonas26.11.2019lv
2Albāniju satricinājusi 5,8 balles stipra zemestrīce. Cietuši vairāk nekā 100 cilvēki. Bojātas ēkas un infrastruktūraAlbāniju satricinājusi 5,8 balles stipra zemestrīce. Cietuši vairāk nekā 100 cilvēki. Bojātas ēkas un infrastruktūra21.09.2019lv
3A man stabbed an army and police officeer at Milan StationA man stabbed an army and police officeer at Milan Station18.05.2017en, lv
4Ilggadīgā PSRS Kompartijas vadītāja L. Brežņeva bēresIlggadīgā PSRS Kompartijas vadītāja L. Brežņeva bēres15.11.1982lv, ru
5Protestējot pret Varšavas bloka valstu bruņotu iebrukumu Čehoslovākijā, pašsadedzinās Jans PalahsProtestējot pret Varšavas bloka valstu bruņotu iebrukumu Čehoslovākijā, pašsadedzinās Jans Palahs16.01.1969lv, pl, ru
6The Prague Spring. Warsaw Pact countries invades CzechoslovakiaThe Prague Spring. Warsaw Pact countries invades Czechoslovakia20.08.1968en, lv, pl, ru
7Varšavas Pakta valstis izsaka ultimātu ČehoslovākijaiVaršavas Pakta valstis izsaka ultimātu Čehoslovākijai16.07.1968lv, pl
8Aleksandrs Dubčeks ievēlēts par ČSSR Komunistiskās partijas ģenerālsekretāruAleksandrs Dubčeks ievēlēts par ČSSR Komunistiskās partijas ģenerālsekretāru05.01.1968lv, pl, ru
9Ungārijas pretkomunistiskā revolūcijaUngārijas pretkomunistiskā revolūcija23.10.1956lv, pl, ru
10Komunistiskais apvērsums ČehoslovākijāKomunistiskais apvērsums Čehoslovākijā25.02.1948lv, pl
11Nacionālsociālistu Vācija nesodīti okupē Čehiju un Morāviju. 75 gadus vēlāk šo precedentu Eiropā, Ukrainā atkārto Putina vadītā KrievijaNacionālsociālistu Vācija nesodīti okupē Čehiju un Morāviju. 75 gadus vēlāk šo precedentu Eiropā, Ukrainā atkārto Putina vadītā Krievija15.03.1939lv, pl
12USSR communists genocide operations against non-russians. Finnish- Estonian Operation. Shot more than 17,000USSR communists genocide operations against non-russians. Finnish- Estonian Operation. Shot more than 17,00014.12.1937en, lv, ru
13Extraordinary Commission of Russia. ChekaExtraordinary Commission of Russia. Cheka20.12.1917en, lv, pl, ru
14
ASV pirmo reizi izmantots radioaktīvs starojums vēža šūnu apstarošanai 29.01.1896lv, ru
15John Milton published Areopagitica, a pamphlet opposing censorshipJohn Milton published Areopagitica, a pamphlet opposing censorship23.11.1644en, lv, pl
16Religious reformers John Wycliffe and Jan Hus are condemned as heretics at the Council of ConstanceReligious reformers John Wycliffe and Jan Hus are condemned as heretics at the Council of Constance04.05.1415en, lv, pl

Kaart

Aallikad: wikipedia.org, timenote.info

    Isikud

    Nimi Sündinud Suri Keeled
    1Milans NapravniksMilans Napravniks28.05.193127.10.2017lv
    2Alexander DubčekAlexander Dubček27.11.192107.11.1992de, en, fr, lt, lv, pl, ru
    3Oldřich ČerníkOldřich Černík27.10.192119.10.1994de, en, pl, ru
    4Gustáv HusákGustáv Husák10.01.191318.11.1991de, en, fr, lt, lv, pl, ru
    5János KádárJános Kádár26.05.191206.07.1989de, en, fr, lt, pl, ru
    6Пётр  ШелестПётр Шелест14.02.190822.01.1996ru
    7Leonid BrezhnevLeonid Brezhnev19.12.190610.11.1982en, lv, pl, ru
    8Antonín  NovotnýAntonín Novotný10.12.190428.01.1975de, ee, en, fr, lt, lv, pl, ru
    9Андрей ГречкоАндрей Гречко17.10.190326.04.1976ru
    10
    Juris Baltgalvislv
    Sildid