Teisipäeval tunnistas Vilniuse ringkonnakohus Euroopa Parlamendi (EP) liikme Petras Gražulise süüdi LGBT+ kogukonna suhtes lugupidamatuse ilmutamises ja mõistis talle 10 000 euro suuruse trahvi
Teisipäeval tunnistas Vilniuse ringkonnakohus Euroopa Parlamendi (EP) liikme Petras Gražulise süüdi LGBT+ kogukonna suhtes lugupidamatuse ilmutamises ja mõistis talle 10 000 euro suuruse trahvi.
„Kohus leidis, et tema vähemuste kohta parlamendi ruumides kasutatud avaldused olid vastuvõetamatud ja lubamatud, eriti arvestades kohta ja viisi, kuidas need esitati,“ ütles kohtunik Audrius Cininas.
Süüdistused tulenesid Gražulise 2022. aastal Leedu Seimi ruumides tehtud „solvavatest“ avaldustest, milles ta kasutas seksuaalvähemuste suhtes halvustavat sõnavara. Kohus leidis, et sellised avaldused on avalikus ruumis „vastuvõetamatud ja lubamatud“, tuginedes Leedu kriminaalkoodeksile (vihkamise õhutamise ja diskrimineerimise kohta) ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale. Diskrimineerivaid avaldusi ei peetud sõnavabaduse kaitse all olevateks.
Prokuratuuri seisukoht: peaprokuratuuri prokurör Jurgita Jakučionė nõudis just sellist trahvi – 10 000 eurot, rõhutades, et Gražulise sõnad olid ilmselgelt solvavad ja alandavad.
Kohus rahuldas ka kannatanute nõuded moraalse kahju hüvitamiseks, kohustades Gražulist maksma:
-
2000 eurot Mantas Meškėriusele,
-
3000 eurot Mantas Mackevičiusele,
-
284 eurot Rasma Račienele.
Samuti peab ta hüvitama kannatanutele kohtukulud.
Gražulis oma süüd ei tunnista. Pärast kohtuistungit teatas ta, et kaebab otsuse edasi ja pöördub isegi USA presidendi Donald Trumpi poole, pidades otsust poliitiliselt motiveerituks.
Gražulist süüdistati avalikus lugupidamatuse ilmutamises inimrühma suhtes nende seksuaalse orientatsiooni tõttu 2022. aasta 26. mail pärast Seimi istungit, kus arutati samasooliste paaride tunnustamise seaduseelnõu.
Pärast täiskogu istungisaalist väljumist ja mitme LGBT+ kogukonna esindajaga kohtumist nimetas Gražulis neid „degeneraatideks“, kes levitavad suguhaigusi, ja ütles, et nad peaksid end ravima.
Uurimise käigus kogutud tõendid näitavad, et Gražulis tegutses tahtlikult, teades, et tema avaldused salvestatakse, edastatakse ja kajastatakse meedias.
Kohtumenetlus peatati 2024. aasta juulis, kui Gražulis valiti EP-sse ja sai kriminaalvastutusest puutumatuse.
Pärast Leedu peaprokuröri Nida Grunskienė taotlust tühistas EP selle aasta mais tema puutumatuse.
Varem teatati, et 2023. aastal otsustas konstitutsioonikohus, et Gražulis rikkus põhiseadust ja parlamendiliikme vandet, hääletades teadlikult teise Seimi liikme nimel, kui viimane seda ei näinud. Selle otsuse alusel tühistati detsembris tema Seimi liikme volitused tagandamismenetluse käigus.
Varem tunnistas kohus Gražulise süüdi korruptsioonijuhtumis, mis oli seotud külmutatud toodete tootja „Judex“ huvides tegutsemisega.
66-aastane Gražulis on parempopulistliku euroskeptilise partei „Rahva ja õigluse liit“ esimees.
-
aastal oli Petras Gražulis üks Leedu keskvalimiskomisjoni registreeritud presidendivalimiste poliitilise kampaania osalejatest:
-
praegust peaministrit Saulius Skvernelist, kelle kandidaadiks esitas võimupartei Roheliste ja Talupoegade Liit,
-
Seimi liiget Ingrida Šimonytėt, opositsioonipartei „Isamaaliit – Leedu Kristlikud Demokraadid“ kandidaati,
-
majandusteadlast Gitanas Nausėdat,
-
filosoofi ja Leedu rahvusliku ärkamise liikumise „Sąjūdis“ üht asutajat Arvidas Juozaitist,
-
Seimi liikmeid Naglis Puteikist, Mindaugas Puidokast ja Petras Gražulist,
-
Euroopa Parlamendi liikmeid Petras Auštrevičiust, Valentinas Mazuronist ja Valdemaras Tomaševskist,
-
EL-i volitatud tervishoiu- ja toiduohutuse volinikku Vytenis Andriukaitist,
-
endist Leedu Jäähokiföderatsiooni presidenti Vitautas Gudiškust,
-
samuti kolme vähemtuntud kandidaati – Alfonsas Butėt ja Kazimiras Juraitist, kes olid varem kandideerinud Seimi valimistel, ning Tomas Šimaitist, kes polnud varem poliitikas osalenud.
Gražulis on konservatiivne poliitik, tuntud traditsiooniliste väärtuste kaitsmise ja LGBT+ õiguste kritiseerimise poolest. Ta valiti Euroopa Parlamenti 2024. aastal, esindades „Rahva ja õigluse liitu“.
Huvitaval kombel ei leidnud otsing X-is (endine Twitter) selle teema kohta uusi postitusi, kuid uudisteportaalid (nt 15min.lt, Delfi.lt, tv3.lt) kajastavad seda otsust laialdaselt.
Seotud sündmused
| Nimi | 1 | Tiesa, kā represīvas varas instruments |
|---|