de

Henryk Ibsen

Persan haben keine Bilder. Fügen Sie neue Bilder.
Geburt:
20.03.1828
Tot:
23.05.1906
Zusätzliche namen:
Henryk Ibsen, Генрик Ибсен, Henrijs Ibsens, Генрик (Хенрик) Юхан И́бсен, Henrik Johan Ibsen
Kategorien:
Dramaturgen
Nationalitäten:
 norweger
Friedhof:
Geben Sie den Friedhof

Henrik Ibsen (20. märts 1828 Skien – 23. mai 1906 Kristiania) oli norra näitekirjanik, kes seisis ka Norra Rahvusteatri rajamise juures.

Teoseid

  • "Catilina" (1850)
  • "Kangelaskalm" ("Kjæmpehøjen", 1850)
  • "Jaaniöö" (1853)
  • "Østroti proua Inger" ("Fru Inger til Østeraad", 1855)
  • "Solhaugi pidu" ("Gildet paa Solhoug", 1856)
  • "Olaf Liljekrans" (1857)
  • "Viikingid Helgelandis" ("Hærmændene paa Helgeland", 1858)
  • "Armastuse komöödia" ("Kjærlighedens Komedie", 1862)
  • "Võitlus trooni pärast" (1864)
  • "Brand" (1866)
  • "Peer Gynt" (1867)
  • "Noorte liit" ("De unges Forbund", 1869)
  • "Luuletused" (1871)
  • "Keiser ja Kalilealane" ("Kejser og Galilæer", 1873)
  • "Ühiskonna toed" ("Samfundets Støtter", 1877)
  • "Nora ehk Nukumaja" ("Et Dukkehjem", 1879)
  • "Kummitused" ("Gengangere", 1881)
  • "Rahva vaenlane" ("En Folkefiende", 1882)
  • "Metspart" ("Vildanden", 1884)
  • "Rosmersholm" (1886)
  • "Naine merelt" ("Fruen fra Havet", 1888)
  • "Hedda Gabler" (1890)
  • "Ehitusmeister Solness" ("Bygmester Solness", 1892)
  • "Väike Eyolf" ("Lille Eyolf", 1894)
  • "John Gabriel Borkman" (1896)
  • "Kui me, surnud, ärkame" ("Når vi døde vaagner", 1899)

Teosed eesti keeles

  • "Näidendid" I. Tõlkinud Henrik Sepamaa. ER, Tallinn 1978, 548 lk (näidendid: "Ühiskonna toed", "Nukumaja", "Kummitused", "Rahva vaenlane", "Metspart", "Rosmersholm")
  • "Näidendid" II. Tõlkinud Henrik Sepamaa. ER, Tallinn 1981, 492 lk (näidendid: "Naine merelt", "Hedda Gabler", "Ehitusmeister Solness", "Väike Eyolf", "John Gabriel Borkman", "Kui me surnud ärkame"; lk 476–489 Arvo Alase saatesõna "Henrik Ibsen"; lk 490–491 loetelu Ibseni näidenditest eesti kutselise teatri laval)

Kirjandus

  • Friedebert Tuglas, "Henrik Ibsen inimesena. Essee". Kirjastus Odamees, Tartu 1920, 39 lk; 2. trükk: "Kriitika" VI, Tartu 1936; 3. trükk: "Valik kriitilisi töid", Tallinn 1959
  • Franz Schiller, "Lääne-Euroopa uue aja kirjanduslugu", II köide, Tartu 1941, lk 351–365
  • Georgi Plehhanov, "Kunst ja kirjandus", Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963 (artikkel "Henrik Ibsen" lk 385–430)
  • "XIX–XX sajandi väliskirjanikke", I–II, TRÜ rotaprindiväljaanne, 2. trükk, 1964, lk 30–51 (Villem Alttoa, "Henrik Ibseni ühiskonnadraamad")
  • "Väliskirjandus XIX ja XX sajandi vahetusel", Valgus, Tallinn 1974, lk 390–416
  • Anatoli Lunatšarski, "Väliskirjandusest". ER 1977, lk 284–296
  • Oskar Kuningas, "H. Ibseni varasemast retseptsioonist Eestis (1892–1917)" – Keel ja Kirjandus 1978, nr 4, lk 217–222
  • Lilian Vellerand, "Ibsen humoristi ja traagikuna: festivalimuljeid Oslost" – Teater. Muusika. Kino 1992, nr 12, lk 59–66
  • Hilve Rebane, "Uhke põhjamaine: esseid ja uurimusi Põhjamaade kirjandusest". Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn 2003, lk 9–26 ("Ibsenlikke motiive eesti kirjanduses") ja lk 27–30 ("Peer Gynti tagasitulek")

 

Ursache: wikipedia.org

Keine Orte

    loading...

        NameBeziehungGeburtTotBeschreibung
        1Stanisław PrzybyszewskiStanisław PrzybyszewskiBekanntschaft07.05.186823.11.1927
        2Dagny Juel-PrzybyszewskaDagny Juel-PrzybyszewskaBekanntschaft08.06.186705.06.1901
        Schlagwörter