ee

Feliks Dzeržinski

Lisa foto
Sünniaeg:
11.09.1877
Surma aeg:
20.07.1926
Isa nimi:
Edmundovitš
Teised nimed, pseudonüümid:
Felix Dserschinski, Felix Dzerzhinsky, Феликс Дзержинский, Желе́зный Фе́ликс, ФД, Я́цек, Я́куб, Переплётчик, Фра́нек, Астроно́м, Ю́зеф, Дома́нский; Fēlikss Dzeržinski
Kategooriad:
Bolševikud, Kommunist, Riigi ja kommunistliku partei liider, Terrorist
Kodakondsus:
 poolakas, juut
Kalmistu:
Kremlin Wall Necropolis

Feliks Edmundovitš Dzeržinski (poola keeles Feliks Dzierżyński, vene keeles Феликс Эдмундович Дзержинский, kasutas ka varjunime "Juzef", "Domanski"; 11. september 1871 Kojdanaŭ lähedal (praegu Dziaržynsk) Vilniuse kubermangus (tänapäeva Valgevenes) – 20. juuli 1926 Moskva) oli bolševik ja Nõukogude repressiivaparaadi Tšekaa looja ning juht 1917–1926.

Feliks Dzeržinski oli päritolult väikeaadlik. Rahvuselt poolakas. Tema isa Edmund Rufin oli gümnaasiumiõpetaja.

Poliitiline tegevus enne 1917. aastat

Juba 1895 astus ta Poola Kuningriigi ja Leedu sotsiaaldemokraatlikku organisatsiooni, 1897. aastal hakkas välja andma illegaalset poliitilist ajakirja Kowieński Robotnik. 1898. aastal saadeti Dzeržinski poliitilise tegevuse eest 3 aastaks Vjatka kubermangu asumisele, kust ta 1899. aastal põgenes ning viibis illegaalselt Poolas ja Leedus, kuni järjekordse vahistamiseni 1901. aastal. Pärast järjekordset süüdimõistmist saadeti ta asumisele Verholenskisse, kust taga jällegi põgenes, seekord aga välismaale.

Dzeržinski toetas Poola Kuningriigi ja Leedu Sotsiaaldemokraatliku Partei liitumist VSDTP-ga.

1917. aastal veebruarirevolutsiooni toimumise ajal viibis ta Moskvas Butõrka vanglas, kust vabastati koos teiste poliitvangidega ning liitus VSDT(b)P-ga.

Tegevus 1917. aasta revolutsioonides

1917. aasta sügisel arvati ta bolševike poolt organiseeritud riigipööret ettevalmistava sõja-revolutsioonikeskusse ja oktoobrirevolutsioonis osales Dzeržinski Petrogradis, posti- ja telegraafiasutuste hõivamisel ning seejärel riigipöördekeskuses Smolnõis punakaardisalkade tegevuse koordineerimises võimuhaaramisprotsessis.

Tšekaa asutaja ja juhina

20. detsembril 1917. aastal asutati Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuv Kontrrevolutsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon, mida VSDT(b)P KK poolt määrati juhtima Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Presiidiumi liige Feliks Dzeržinski, kes kuni oma surmani juhtis peamist nõukogude repressiivasutust. Tšekaa tegeles kontrrevolutsionääride ja teiste bolševike valitsuse ja kommunistliku partei suhtes vaenulikult meelestatud inimeste jälitamisega, pärastpoole ka parteisisese opositsiooni mahasurumisega. 1919. aasta 18. augustil määrati Feliks Dzeržinski VK(b)P KK Organisatsioonilise büroo poolt, lisaks Erakorralise Komisjoni ülema ametile ka Tšekaa Eriosakonna ülemaks.

Nõukogude-Poola sõda

1919. aasta kevadel alanud sõjas Poolaga, määrati Feliks Dzeržinski 1920. aasta maikuus Edelarinde tagalaülemaks ja Edelarinde Sõjarevolutsiooninõukogu liikmeks. Edelarinde tagalaülemana tagas ta nõukogude võimu vastaste represseerimise ning relvastatud vastupanu mahasurumise nõukogude sõjaväe tagalapiirkondades Ukrainas -Harkovi, Poltava, Donetski, Tšernigovi, Volõõnia ja Kiievi, Jekaterinoslavi ja Tauria kubermangus, kus ta moodustas kubermangude, maakondade ja rajoonide Tšekaad ning jaotas piirkonnad sõjaväestatud komandantide alluvusse, kes vastutasid piirkondade eest.

1920. aasta juulikuus, kui Punaarmee väed jõudsid Poola territooriumile ja vallutasid 26. juulil 1920 Białystoki, moodustati seal 30. juulil 1920 Ajutine Poola Sõja-Revolutsioonikomitee, mille esimeheks nimetati Julian Marchlewski, komitee liikmeteks aga Feliks Dzeržinski, Józef Unszlicht, Edward Próchniak ja Feliks Kon.

Parteisisene võitlus

Pärast Venemaa kodusõja lõppu ning bolševike võimu kindlustamist alanud siseriiklikke repressioone liitus Džerinski Aleksandr Šljapnikovi juhitud kommunistliku partei sisemise opositsiooniga (Töölisopositsioon), kes ei olnud nõus Lenini-Zinovjevi-Kalinini-Kamenevi-Lozovski-Petrovski-Rudzutaksi-Stalini-Tomski põhiliiniga, mis tunnistas nõukogudes põhiliseks juhtivaks jõuks kommunistliku partei ning välistas ametiühingute rolli riigi juhtimises. 1921. aastal fraktsiooni valimiseelsel konverentsil VK(b)P KK kandidaatide esitamiseks teavitas Dzeržinski oma soovist loobuda Tšekaa juhtimisel, motiveerides (Kroonlinna ülestõusu mõjul) oma soovi sellega, et Tšekaa repressioonid on suunatud mitte klassivaenlaste hävitamiseks (mille vastu Džerzinskil ei olnud vastuväiteid), vaid oktoobrirevolutsiooni põhitegijate Kroonlinna madruste vastu.

1924. aastast oli Feliks Dzeržinski VK(b)P KK Poliitbüroo liikmekandidaat.

Tegevus riigi majandusjuhina

Dzeržinski oli NEPi pooldaja. Ta soovitas arendada talusid ning soodustada nende toodangu müümist turul ja väikeerakaubandust. Kuna enamuse riigi alamatest moodustasid talupojad, pidas ta vajalikuks orienteerida riigi majandus pigem talupoegade, kui tööliste vajadustele ning arendada tööstust ka maapiirkondades.

Lähtudes partei ühtsusest, astus ta vastu kõigile, kes partei peajoonest kõrvale kaldusid, kuid endisi menševikke, kes nüüd partei peajoont jälgisid, kaitses, nähes neis eeskätt spetsialiste.

Dzeržinski pidas hädavajalikuks radikaalselt muuta Nõukogude Liidu juhtimisstiili, et vähendada bürokraatia mõju. Vastasel juhul, tema oma sõnul, «leiab riik oma diktaatori, revolutsiooni hauakaevaja, ükskõik kui punased suled tema ülikonnal ka ei oleks.»

Feliks Dzeržinski suri infarkti pärast kõnet 1926. aasta NLKP Keskkomitee pleenumil, milles nimetas Georgi Pjatakovi Venemaa tööstuse kõige suuremaks desorganisaatoriks ja süüdistas Lev Kamenevi selles, et ta ei tööta, vaid tegeleb politikaanlusega.

Feliks Dzeržinski oli esimene NSV Liidu bolševistlik juht, kes maeti Moskva Kremli müüri juurde.

Isiklikku

Feliks Dzeržinski abiellus 1910. aastal poola päritolu Zofia Muszkatiga, kuid Zofia vahistati rasedana poliitilise tegevuse pärast ning viibis vanglas, kus kinnipidamise ajal sündis ka nende ainule laps Jazek. Pärast kohtuotsust ja Siberisse igaveseks ajaks asumisele saatmist (laps anti Zofia onu peresse kasvatada) organiseeris Feliks Dzeržinski Zofia Julia Dzierżynska Irkutski kubermangust põgenemise, Euroopasse (Viini Austrias ja pärast Berni Šveitsis), kus ta ka elas ja töötas kuni naasemiseni NSV Liitu.

Karjäär nõukogude võimuorganites

  • 1917. aasta detsembrist – 1918, Vene SFNV RKN juures asuva Kontrrevolutsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Ülevenemaalise Erakorralise Komisjoni esimees;
  • 1918. aasta – 1922, Vene SFNV RKN juures asuva Kontrrevolutsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Ülevenemaalise Erakorralise Komisjoni esimees;
    • 1919. aasta augustist, Tšekaa eriosakonna (sõjalise vastuluure) osakonna ülem;
  • 1919. aasta märtsist, Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissar;
  • 1923. aasta – 1926, Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuva Riikliku Poliitvalitsuse esimees;
  • 1924. aasta – 1926, NSV Liidu Kõrgema Rahvamajandusnõukogu esimees.
Mälestuste jäädvustamine

Tema järgi nimetati 1958. aastal Valgevene kõrgeim tipp – Dziaržynskaja. Ta nime kannavad ka Nõukogude Liidus toodetud auruvedur FD, fotoaparaat FED (Feliks Edmundovitš Dzeržinski) ja arvutusmasin Feliks.

Tema nime järgi on nimetatud linnad:

  • Dzeržinski Moskva oblastis,
  • Dzeržinsk Nižni Novgorodi oblastis,
  • Dniprodzeržõnsk Dnepropetrovski oblastis,
  • Dzeržinski end. Kajdanovka, Minski oblastis,
  • Dzeržinsk end. Štšerbinovka, Donetski oblast
  • Dzeržinsk end. Romanov, Žitomõri oblast

 

Allikad: wikipedia.org

Pealkiri Pärit Kuni Images Keeled
Warschau, X. Pavillon der ZitadelleWarschau, X. Pavillon der Zitadellede, pl, ru

    loading...

        Seotud osapoole nimiSuhete liikSünniaegSurma aegKirjeldus
        1Edmund DzierżyńskiEdmund Dzierżyńskiisa27.05.183800.00.1882
        2
        Елена ДзержинскаяEma
        3Vladislavs  DzeržinskisVladislavs DzeržinskisVend01.03.188120.03.1942
        4
        Ванда ЙозефовичÕde
        5
        Альдона ЙозефовичÕde
        6Zofia DzierżynskaZofia DzierżynskaNaine04.12.188227.02.1968
        7Roman PillarRoman PillarKauged sugulased00.00.189402.09.1937
        8Fjodor SergejewFjodor SergejewSõber19.03.188324.07.1921
        9Jakow  BljumkinJakow BljumkinSõber, Kaastöötaja08.10.190003.11.1929
        10Степан КиселёвСтепан КиселёвSõber10.01.193818.07.2002
        11Пётр ФедотовПётр ФедотовKaastöötaja00.00.188700.00.1965
        12Georgiy  AtarbekovGeorgiy AtarbekovKaastöötaja15.12.189222.03.1925
        13Avel EnukidzeAvel EnukidzeKaastöötaja19.05.187730.10.1937
        14LeninLeninKaastöötaja, Erakonnakaaslane, Mõttekaaslane22.04.187021.01.1924
        15Wacław MężyńskiWacław MężyńskiKaastöötaja, Mõttekaaslane, Järeltulija31.08.187410.05.1934
        16Varvara JakovlevaVarvara JakovlevaKaastöötaja00.00.188511.09.1941
        17Клавдия  СвердловаКлавдия СвердловаKaastöötaja10.03.187623.03.1960
        18Степан  СаенкоСтепан СаенкоKaastöötaja02.08.188617.08.1973
        19Martins LacisMartins LacisKaastöötaja, Mõttekaaslane16.12.188820.03.1938
        20Aleksandr EjdukAleksandr EjdukKaastöötaja00.00.188628.08.1938
        21Jēkabs  PeterssJēkabs PeterssKaastöötaja03.12.188625.04.1938
        22Moissei UrizkiMoissei UrizkiKaastöötaja, Mõttekaaslane14.01.187330.08.1918
        23Максим  ПешковМаксим ПешковTuttav21.07.189711.05.1943
        24Екатерина ГорбманЕкатерина ГорбманTuttav00.00.188700.00.1959
        25Михаил Бонч-БруевичМихаил Бонч-БруевичTuttav24.02.187003.08.1956
        26Aleksejs  ZamkovsAleksejs ZamkovsTuttav09.03.188325.10.1942
        27Eduard BerzinEduard BerzinTuttav, Töötaja, Sõdur07.02.189401.08.1938
        28Moura  BudbergMoura BudbergTuttav00.00.189200.00.1974
        29Aleksander LednickiAleksander LednickiTuttav14.07.186611.08.1934
        30David Lipec-PetrovskijDavid Lipec-PetrovskijTuttav00.00.188610.09.1937
        31Ivans JusisIvans JusisTöötaja00.00.189104.02.1931
        32Stanisław RedensStanisław RedensTöötaja17.05.189212.02.1940
        33Jan LaubeJan LaubeTöötaja17.10.188901.11.1938
        34Nikolai  VlasikNikolai VlasikTöötaja22.05.189618.06.1967
        35Jānis BuiķisJānis BuiķisTöötaja08.02.189520.04.1972
        36Mihail MoskvinMihail MoskvinTöötaja01.04.188302.02.1940
        37Efim EvdokimovEfim EvdokimovTöötaja08.01.189102.02.1940
        38Józef PiłsudskiJózef PiłsudskiÕpingukaaslane05.12.186712.05.1935
        39Виссарион ЛоминадзеВиссарион ЛоминадзеErakonnakaaslane06.06.189700.01.1935
        40Maksim  LitvinovMaksim LitvinovMõttekaaslane17.07.187631.12.1951
        41Иван  КсенофонтовИван КсенофонтовMõttekaaslane28.08.188423.03.1926
        42Mieczysław KozłowskiMieczysław KozłowskiMõttekaaslane13.01.187603.03.1927
        43Павел  ШтернбергПавел ШтернбергMõttekaaslane00.00.186501.02.1920
        44Ioakim VacetisIoakim VacetisMõttekaaslane23.11.187328.07.1938
        45Sergej SircovSergej SircovMõttekaaslane17.07.189310.09.1937
        46Nikolai BerdjajewNikolai BerdjajewVastane18.03.187424.03.1948
        47Victor SergeVictor SergeVastane30.12.189017.11.1947

        13.01.1905 | 1905. gads 13. janvāra demonstrācija

        Nemieri jeb 1905. gada revolūcija Latvijā 1905. gadā sākās ar 13. janvāra (piekārtots pie datuma, ignorējot stilu, 26.1.1905 pēc jaunā) manifestāciju Rīgā, kuru, kā reakciju uz demonstrantu apšaušanu Sanktpēterburgā 9. janvārī, organizēja LSDP.

        Lisa mälestusi

        20.12.1917 | Extraordinary Commission of Russia. Cheka

        Lisa mälestusi

        27.01.1918 | Красный и кровавый террор большевиков в Евпатории

        Lisa mälestusi

        05.09.1918 | Tautas komisāru Padome pieņem lēmumu par Sarkano teroru, kas faktiski rada iespēju nesodīti slepkavot jebkuru

        Impulss terora pastiprināšanai bija 1918.g. 30. augusta atentāts pret Ļeņinu, kurš tika ievainots. Šajās dienās cilvēku pūļa klātbūtnē kādā Maskavas parkā tika nošauti tieslietu un iekšlietu ministri u.c. vecā režīma amatpersonas. Zīmīgi, ka tieši šajā pašā datumā- 5.9.1793. gadā tika sākts Eiropā pirmais terors pret politiskajiem pretiniekiem- Robespjērs uzsāka teroru pret žirondistiem.

        Lisa mälestusi

        03.04.1922 | Joseph Stalin becames the first General Secretary of the Communist Party of the Soviet Union

        Lisa mälestusi

        18.04.1923 | Создано спортивное общество «Динамо»

        Lisa mälestusi

        27.01.1924 | Funeral of Lenin

        Lisa mälestusi

        01.02.2011 | Десталинизации россиского общества Караганова

        Lisa mälestusi

        Sildid