Machu Picchu

Machu Picchu [m'atšu p'iktšu] (ketšua keeles Machu Pikchu [ˈmɑtʃu ˈpixtʃu], 'vana mägi' või 'vana tipp' tuntud ka inkade kadunud linnana) on hästi säilinud inkade kindlustatud asula Peruus, mis arvatavasti ehitati valitseja Pachacuteci juhtimisel 15. sajandil.

Machu Picchus on säilinud enam kui 200 hoonet, see on inka kultuuri tuntuim mälestis ja oluline sümbol. Machu Picchu on 2430 meetri kõrgusel troopilise mägimetsade keskel Urubamba oru kohal. Lähedal voolab Urubamba jõgi.

Machu Picchu kuulub alates 1983. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. 2003. aastal külastas paika 400 000 inimest, mis oli UNESCO arvates liiga palju. Külastajate voo ohjeldamatu kasv ja nende mõju võib tingida Machu Picchu kandmise ohustatud objektide nimekirja.

Ajalugu

Machu Picchu ehitus algas umbes aastal 1440. Seni pole teada, kes on Machu Picchu ehitanud, arvatakse et ehituse algataja oli inkade valitseja Pachacutec. Machu Picchus ja selle ümbruses elas enam kui 1200 inimest, teiste seas preestrid.

Linnas elati kuni 1532. aastani, kui inkade impeeriumi vallutasid Hispaania konkistadoorid. Machu Picchu mahajätmise põhjus pole täpselt teada.

Esimene teadaolev Macchu Picchu välismaalasest külastaja oli 1911. aastal ameerika arheoloog Hiram Bingham III, kes võttis sealt kaasa hulga esemeid. Peruu valitsus on pidanud Yale'i Ülikooliga läbirääkimisi, et saada tagasi ligi 40 000 Machu Picchust pärit irdmuistist.