Margaret Thatcher
- Sünniaeg:
- 13.10.1925
- Surma aeg:
- 08.04.2013
- Teised nimed, pseudonüümid:
- Margaret Thatcher, Margareta Tečere, Margaret Hilda, Roberts, Margareta Hilda Tečere, Margaret Hilda Thatcher, , Маргарет Тэтчер, Маргарет Хильда Тэтчер, баронесса Тэтчер, Margaret, Margaret Hilda Thatche
- Kategooriad:
- Keemik, Minister, Parun, Poliitik
- Kodakondsus:
- inglane
- Kalmistu:
- Chelsea, Chelsea Garden Cemetery
Margaret Hilda Thatcher, paruness Thatcher (neiupõlvenimi Roberts, 13. oktoober 1925 – 8. aprill 2013) oli Suurbritannia Konservatiivse Partei poliitik, Ühendkuningriigi peaminister 1979 kuni 1990 ja Suurbritannia Konservatiivse Partei esimees aastatel 1975–1990. Thatcher oli 20. sajandi kõige kauem ametis olnud Briti peaminister ja ainuke naispeaminister Ühendkuningriigis. Margaret Thatcher on tuntud ka kui "Raudne Leedi" – selle hüüdnime andis talle üks Nõukogude ajakirjanik, kes tahtis Thatcherit halvustada tema kindlate seisukohtade tõttu kommunismi suhtes, ent Thatcher pööras selle hoopis enda kasuks, öeldes oma kõnes, et Britannia vajabki "Raudset Leedit". Oma peaministriks oleku ajal oli ta selgelt vastu sotsialismile – vähendas ametiühingute mõju riigis, erastas seni pea täielikult riigile kuulunud ettevõtteid (nt BP jt), vähendas makse jne. Tema valitsemisvormi on hiljem hakatud kutsuma thatcherismiks.
Margaret Thatcher töötas keemikuna, seejärel advokaadina. Aastal 1959 valiti ta Finchley valimisringkonnast parlamendiliikmeks.
Noorus ja haridus
Margaret sündis 1925. aastal vürtspoodniku Alfredi ja Beatrice Robertsi tütrena Granthamis Inglismaal. Õppis Oxfordi ülikoolis keemiat ja Londonis õigusteadust ning oli tudengina Oxfordi ülikooli Konservatiivide Ühenduse president. 1947–1951 töötas keemikuna ja hiljem oli kolm aastat advokaat. Aastal 1951 abiellus ärimees Denis Thatcheriga ja 1953 sündisid neil kaksikud Mark ja Carol Thatcher.
Varajane poliitiline karjäär
Alamkoja liige (1959–1970)1959. aastal valiti ta Briti alamkotta, kus oli saadik 1992. aastani. Aastatel 1961–1964 oli ta pensioni- ja sotsiaalkindlustuse parlamendisekretär, hiljem aga kuus aastat konservatiivide varikabineti (ase)minister.
Haridusminister (1970–1974)Aastatel 1970–1974 oli Thatcher Edward Heathi valitsuses haridusminister. Seejärel oli jälle varikabineti liige.
Opositsiooniliider (1975–1979)1975. aastal valiti ta Konservatiivse Partei juhiks ja ta oli seega parlamendi opositsiooni juht.
Suurbritannia peaminister (1979–1990)
1979. aastal sai Thatcher Suurbritannia peaministriks.
Sisepoliitika Rahandus- ja majanduspoliitikaEsimese Briti naisvalitsusjuhina ajas ta ranget rahanduspoliitikat, toetas vaba ettevõtlust, sulges kahjumis riigiettevõtted. Thatcheri peaministrina tehtud uusliberaalsed muudatused tuginesid sellistele põhimõtetele nagu riigi rolli vähendamine majanduses ja sotsiaalsfääris, majandussektorite dereguleerimine, ametiühingute mõju kahandamine, maksukoormuse vähendamine.
Välispoliitika Suhted EL-gaVälispoliitikuna ei uskunud Thatcher Euroopa Ühenduse tulevikku ja eelistas tugevdada sidemeid USAga.
Suhted NSVL-ga1984 kohtus ta Suurbritannias tulevase Nõukogude liidri Mihhail Gorbatšoviga. Hiljem külastas mitu korda Moskvat, tunnistades avalikult, et usaldab uue mõtlemisega riigijuhti.
Falklandi sõda (1982)Ta viis Suurbritannia 1982 sõtta Argentinaga Falklandi saarte pärast ja toetas neli aastat hiljem USA pommirünnakut Liibüale.
Hilisemad aastad (1990–2013)
1990 novembris loobus Thatcher peaministrikohast. Ametisse astus John Major. 1992. aastal sai Margaret Thatcher eluaegse parunessi tiitli, millega ta kuulus Suurbritannia parlamendi ülemkotta. Kirjutas memuaarid "Downing Streeti aastad" (ilmus Eestis 1995). Juhtis thatcherismi propageerivat omanimelist fondi.
Thatcher leidis endale palju järgijaid üle maailma, kuid iseäranis Ida-Euroopa riikides, kes peale Nõukogude korra lagunemist otsisid endale uut majanduspoliitikat ja asusid toetama ka uusliberaalset majandusmudelit. Eestis on Thatcheri õpilaseks peetud endist peaministrit Mart Laari. Laari sõnul nimetas Thatcher teda oma lemmikõpilaseks.
1998. aastal tekitas Thatcher palju kära Tšiili endise diktaatori Augusto Pinocheti külastamisega tolle koduarestis viibimise ajal Ühendkuningriigis, sest Pinochet oli olnud üks põhilisi liitlasi Falklandi sõja ajal.
Thatcheri abikaasa Denis Thatcher suri 88-aastaselt 2003. aastal.
Surm
Paruness Margaret Thatcher suri 2013. aasta 8. aprillil ajurabanduse tagajärjel.
Filmid
2011. aastal linastus Thatcheri elu kajastav linateos "Raudne leedi". Peaosalist kehastanud Meryl Streep pälvis selle rolli eest 2012. aastal parima naisosatäitja Oscari.
Kirjandus
- Margaret Thatcher, "Downing Streeti aastad" (Downing Street years; mälestused). Inglise keelest tõlkinud Peedu Haaslava, Toomas Huik, Jana Linnart, Jüri Pärni. Kupar, Tallinn 1995, 696 lk; ISBN 9985610733
- David Ramiro Troitino, "Margaret Thatcher ja Euroopa Liit", tõlkinud Mait Talts – kogumikus "Poliitika, riigiteadus, rahvusvahelised suhted" 1, Tallinn 2009, lk 39–62
- "Margaret Thatcheri tsitaadiraamat" (The Margaret Thatcher book of quotations). Koostanud Iain Dale ja Grant Tucker; inglise keelest tõlkinud Silja Soone. Ersen, Tallinn 2013, 300 lk; ISBN 9789949253517
Allikad: wikipedia.org, BBC
Kohti ei
Seotud osapoole nimi | Suhete liik | Kirjeldus | ||
---|---|---|---|---|
1 | Michail Gorbatschow | Sõber | ||
2 | David Amess | Kaastöötaja, Tuttav, Erakonnakaaslane | ||
3 | Giulio Andreotti | Kaastöötaja | ||
4 | John McCain | Tuttav | ||
5 | Thorvald Stoltenberg | Tuttav | ||
6 | Barbara Bush | Tuttav | ||
7 | Johannes Paul II | Tuttav | ||
8 | Walid Juffali | Tuttav | ||
9 | François Mitterrand | Tuttav | ||
10 | John Profumo | Tuttav | ||
11 | Raissa Gorbatschowa | Tuttav | ||
12 | George Bush | Tuttav | ||
13 | Oleg Gordievsky | Tuttav | ||
14 | Bernhard | Tuttav | ||
15 | Jacques Chirac | Tuttav | ||
16 | Baron Joffe of Liddington | Tuttav | ||
17 | Hosni Mubarak | Tuttav | ||
18 | Silvio Berlusconi | Tuttav | ||
19 | Mohamed Al-Fayed | Tuttav | ||
20 | Peter Hayman | Tuttav | ||
21 | Elizabeth II | Tuttav | ||
22 | Dries van Agt | Tuttav | ||
23 | The Lord Selkirk of Douglas | Tuttav | ||
24 | Clive Sinclair | Tuttav | ||
25 | József Antall Jr. | Tuttav | ||
26 | Prints Philip | Tuttav | ||
27 | Larry King | Tuttav | ||
28 | Valéry Giscard d'Estaing | Tuttav | ||
29 | Martti Ahtisaari | Tuttav | ||
30 | James Prior | Töötaja | ||
31 | Sir Peter Morrison | Töötaja, Erakonnakaaslane | ||
32 | Enoch Powell | Erakonnakaaslane | ||
33 | Helmut Kohl | Mõttekaaslane | ||
34 | Benny Hill | Vastane |
21.10.1975 | Britain's unemployment figure reached 1 million for the first time since WW2
24.01.1976 | Laikraksts "Sarkanā Zvaigzne" nodēvē Margaretu Tečeri par "Dzelzs lēdiju"
03.05.1979 | Mārgareta Tečere tika ievēlēta savā pirmajā termiņā kā Apvienotās Karalistes premjerministre
04.05.1979 | The Conservatives won the general election and Mrs Margaret Thatcher became Britain’s first woman PM
02.06.1979 | Pāvests Jānis Pāvils II ierodas ar vizīti Polijā. Tā ir pirmā pāvesta vizīte komunistiskās PSRS satelītvalstī
13.12.1981 | Vojcehs Jaruzeļskis Polijā pasludina karastāvokli
Kara stāvoklis Polijā (Stan wojenny w Polsce 1981-1983) ilga no 1981. gada 13. decembra līdz 1983. gada 22. jūlijam
02.04.1982 | Argentīnas militāristi okupē Folklendu salas
04.05.1982 | Twenty British sailors are killed as destroyer HMS Sheffield was hit by an Argentinian Exocet missile
04.06.1982 | Folklendu salu krīze. Argentīna sašauj britu kuģi, HMS Sheffield
Argentīnas uzbrukuma rezultātā gāja bojā 20 britu jūrnieki. Argentīnai izdevās uzbrukt ar 2 lidmašīnām, kuras spēja pietuvoties kuģim lidojot zem radaru uztveres zonas. Kuģis nogrima 6 dienas vēlāk, kļūstot par pirmo britu kuģi, kas nogremdēts kaujā kopš 2. Pasaules kara
29.07.1987 | Margaret Thatcher and President of France François Mitterrand signed an agreement to build the Channel Tunnel
15.02.1989 | Withdrawal of Soviet occupation forces from Afganistan finished
After ten years of Soviet war in Afganistan, withdrawal of Soviet forces was finished. Soviets lost 14,453 soldiers killed, 53,753 Wounded 265 Missing in this war. Afgan loses solders ~18,000(soviet side), 75,000-90,000 (mojahedin side). Civilians - 850,000–1,500,000 killed, 5 million refugees outside of Afghanistan, 2 million internally displaced persons. Around 3 million Afghans wounded (mostly civilians)
04.11.1989 | Vācu atmoda. Pēc pāris dienām mūris drūp
Masu demonstrācija par demokrātiju. 500,000 demonstrantu Berlīnē.