Paavst Franciscus

- Sünniaeg:
- 17.12.1936
- Surma aeg:
- 21.04.2025
- Sünnijärgne nimi:
- Jorge Mario Bergoglio
- Teised nimed, pseudonüümid:
- Pope Francis, pāvests Francisks, Horhe Mario Bergoljo, Popiežius Pranciškus, Папа Франциск, Хорхе Марио Бергольо
- Kategooriad:
- Keemik, Paavst, Preester, Priest, Pastor, Psühholoog, Teoloog
- Kodakondsus:
- itaallane, argentiinlane
- Kalmistu:
- Määra kalmistu
Paavst Franciscus (Jorge Mario Bergoglio, 17. detsember 1936 – 21. aprill 2025), 266. Rooma-Katoliku Kiriku pea, juhtis kirikut alates 13. märtsist 2013 kuni surmani 2025. aasta 21. aprillil.
Esimene jesuiit, esimene mitte-eurooplasest paavst üle 1200 aasta ja esimene Uuest Maailmast, sündinud Buenos Aireses, Argentiinas, Itaalia immigrantide peres, sai temast üks mõjukamaid vaimseid juhte. Enne preestriks saamist töötas Jorge Mario Bergoglio ööklubi turvamehe, koristaja ja keemiatehnikuna. 1958. aastal liitus ta jesuiitide orduga, ordineeriti preestriks 1969. aastal ning sai 1998. aastal Buenos Airese peapiiskopiks, saades 2001. aastal kardinaliks.
Franciscuse pontifikaat oli märgitud alandlikkusega: ta loobus paavsti luksuslikest apartementidest, valides elukohaks Vatikani külalistemaja, ning suhtles sageli otse usklikega, rõhutades Kiriku lähedust inimestele. Franciscus algatas olulisi reforme, sealhulgas sinodaalsuse sinodi (2023), mis edendas Kiriku demokraatiat ja dialoogi. Tema entsüklikud, nagu Laudato Si’ (2015), kutsusid üles lahendama kliimakriisi, ja Amoris Laetitia (2016) pehmendas Kiriku seisukohti lahutuse osas. Ta edendas aktiivselt oikumeenilist ja religioonidevahelist dialoogi, kohtudes õigeusu, protestantide, moslemite ja juutide juhtidega ning külastades konfliktipiirkondi rahu edendamiseks.
Tema toetus Ukrainale oli märkimisväärne: 2016. aastal korraldas Franciscus Ida-Ukraina pagulastele rahakogumise ja 2022. aastal külastas Venemaa saatkonda Püha Tooli juures, nõudes sõja lõpetamist. Siiski tekitas tema 2024. aasta avaldus „valge lipu julgusest“ Ukraina kontekstis vaidlusi.
Franciscus vabandas ka Kiriku ajalooliste vigade eest, sealhulgas Kanada põlisrahvaste „kultuurilise genotsiidi“ eest, ning kritiseeris globaalset relvastumisvõistlust. Viimastel aastatel halvenes Franciscuse tervis artroosi ja hingamisprobleemide tõttu. 2025. aasta veebruaris hospitaliseeriti ta kahepoolse kopsupõletiku tõttu, kuid ta jätkas oma kohustusi kuni surmani 21. aprillil 2025 kell 7:35 Vatikani residentsis.
Tema surmast teatas kardinal Kevin Farrell. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ja Argentina valitsus, mis kuulutas välja nädalase leina, avaldasid kaastunnet.
Paavst Franciscuse pärand — halastus, sallivus ja Kiriku uuendamine — jääb inspireerima miljoneid, rõhutades dialoogi ja rahu tähtsust tänapäeva maailmas.
Allikad: wikipedia.org, timenote.info, news.lv, lsm.lv
Kohti ei