Qābūs bin Sa‘īd Āl 'Bū Sa‘īd

Qābūs bin Sa‘īd Āl 'Bū Sa‘īd (ka Qābūs ibn Sa‘īd; 18. november 1940 Salāla – 10. jaanuar 2020) oli Omaani sultan 1970–2020.

Qābūs oli sultan Sa‘īd bin Taimuri ja tema abikaasa, printsess Mazoon al-Mashani ainus poeg.

Ta omandas alghariduse kodukohas ja põhihariduse Indias Punes. 16-aastaselt saadeti ta õppima Inglismaale. 20-aastaselt astus ta Sandhursti sõjaväeakadeemiasse ja teenis Briti armees, hiljem õppis kodumaal ajalugu ja kultuuri. Ta sai võimule sisesegaduste järel, kui tema isa loobus troonist. Kaost põhjustasid kommunistlikud sissid, keda toetas Lõuna-Jeemen. Qābūs suutis nende mässu Dofharis maha suruda ja suhtus neisse leebelt, andes neile peagi amnestia. Seejärel hakkas ta riiki järk-järgult reformima, asendades senised islamiseadused läänelikega ja rajades moodsa meditsiinisüsteemi. Ka majanduses on Omaan tema ajal saavutanud silmapaistvat edu: kuigi riigi elatustase ei küündi Saudi Araabia ega Kuveidi tasemele, on tegu ühe Lähis-Ida jõukaima riigiga.

Qābūs oli sügavalt usklik mees ja rajanud oma raha eest üle 2000 mošee. Aastal 2001 valmis Omaanis maailma suurim mošee, milles asub maailma suurim käsitsi tehtud vaip.

Viimasel ajal oli Qābūs teinud demokraatlikke reforme, kehtestades üldise (nii meestele kui naistele) valimis- ja kandideerimisõiguse. 2003 toimusid Omaanis esmakordselt vabad valimised, kus valiti parlamendi alamkoda. Reformidele vaatamata on sultanile jäänud sisuliselt absoluutne võim, kuid enamik omaanlastest on tema riigile eduka poliitika heaks kiitnud.

1976 abiellus ta oma onutütrega, kuid abielu lahutati peagi. Tal ei olnud lapsi, mistõttu ei olnud selge, kes pärib sultanaadi. Vastavalt Omaani põhiseadusele valib uue sultani perekonnanõukogu. Sultan koostas kirja, milles ütles, keda soovib enda järeltulijana näha, aga vastavalt Omaani põhiseadusele avatakse see kiri ainult sel juhul, kui perekonnanõukogu ei jõua uue sultani valmisel ühismeelele. Isaliinis olid tema lähimad sugulased tema onupojad.