Reinhard Heydrich
- Sünniaeg:
- 07.03.1904
- Surma aeg:
- 04.06.1942
- Teised nimed, pseudonüümid:
- Reinhard Heydrich, Рейнхард Гейдрих, Reinhard Tristan Eugen Heydrich;Рейнхард Гейдрих, Райнхард Гейдрих, Рейнхард Тристан Ойген Гейдрих, Reinhard Tristan Eugen Heydrich, Reinhards Hei
- Kategooriad:
- , Hitlerlane, Kuritahtlik, Ohver terrorirünnaku, Ohvitser, Osaleja II maailmasõda, Peamine, Poliitik, Sõjakurjategija
- Kodakondsus:
- saksa
- Kalmistu:
- Määra kalmistu
Reinhard Tristan Eugen Heydrich (7. märts 1904 Halle – 4. juuni 1942 Praha) oli Saksamaa Riikliku Julgeolekuameti RSHA ülem ja okupeeritud Tšehhoslovakkia ja Böömimaa valitseja (Reichsprotektor). Auastmelt oli ta SS-Obergruppenführer ja poltseikindral (General der Polizei).
Elulugu
NoorpõlvSündis 7. märtsil 1904 Halles ooperilaulja ja helilooja Bruno Heydrichi ja tema abikaasa Elisabethi (sünd. Krantz) pojana.
Reinhard Heydrichit kasvatati saksa rahvusluse vaimus, mis oli tema perekonnas laialt levinud. Tema vanemad lugesid rassiteoreetik Houston Stewart Chamberlaini teoseid. Tema perekond pidas Saksamaa kaotust I maailmasõjas ja keiser Wilhelm II troonist loobumist katastroofiks.
Liitus 15-aastasena 1919. aastal Georg Ludwig Rudolf Maerckeri vabakorpusega. Ta oli Halles Deutschvölkischer Schutz- und Trutzbundi liige.
MereväesAstus 30. märtsil 1922 merekadetina mereväkke (Reichsmarine), 1926. aastal lähetati ta mereväeluuresse ning 1928. aastal sai ta leitnandi auastme (Leutnant zur See).
1930. aasta detsembris tutvus ta ühel ballil oma tulevase abikaasa Lina Mathilde von Osteniga († 14. august 1985), kes oli pärit Põhja-Saksamaa perekonnast, mis oli sarnaselt Heydrichi omaga rahvus-patriootlikult meelestatud. 26. detsembril 1931 peeti Grossenbrodes pulmad. Kuna ta oli eelnevalt lubanud abielluda teise naisega, läks see vahejuhtum mereväe aukohtusse, mis tunnistas tema käitumisviisi autuks ning ta oli sunnitud 1931. aastal mereväest lahkuma.
NSDAP-s ja SS-i Julgeolekuteenistuses1931. aasta juunis astus Heydrich NSDAP-sse (liige nr 544.916) ja SS-i (SS nr 10.120).
1939. aastal määrati R. Heydrich Riigi Julgeoleku Peaameti juhiks, kellena ta töötas kuni tapmiseni Tšehhis 1942. aastal.
Pärast Tšehhoslovakkia okupeerimist Saksamaa poolt määras Hitler ta 27. septembril 1941 kohakaasluse alusel juhtima Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraati. Võrreldes oma eelkäija Konstantin von Neurathiga oli Heydrichi poliitika palju karmim ja resoluutsem. Kuid teisest küljest viis ta läbi osavat sotsiaalpoliitikat, mis võimaldas elanikkonnal jätkata oma igapäevaelu ning selle tulemusena puudus Tšehhoslovakkias arvestatav relvastatud vastupanu Saksa okupatsioonile.
Atentaat
Tšehhoslovakkia eksiilvalitsus (Prozatímní státní zřízení), mida juhtis Edvard Beneš, plaanis Heydrichile atentaati. Briti eriteenistus Special Operations Executive (SOE) valis selleks ülesandeks välja Jan Kubiši ja Jozef Gabčíki. Pärast väljaõppe saamist toimetas Briti lennuvägi nad langevarju teel okupeeritud Tšehhoslovakkiasse.
27. mail 1942 pidi Heydrich Hitleriga Berliinis kohtuma. Tema avatud sõidukile korraldati Praha eeslinnas Kobylisys varitsus. Gabčík sihtis teda automaatrelvaga, kuid see ei tulistanud. Kiirendamise asemel käskis Heydrich oma autojuhil peatuda, et asuda kahe ründajaga võitlusesse. Kubiš heitis seejärel lõhkekeha (kohandatud tankimiin) auto taha. Nii Heydrich kui ka Kubiš said plahvatuses haavata. Ründajatel õnnestus põgeneda.
Heinrich Himmler külastas teda 2. juunil. Pärast seda langes ta koomasse, millest ta enam teadvusele ei tulnud. Tema surmaajaks peetakse 4. juuni 1942 kell 04:30.
Kättemaksuna lasi Himmler 10. juunil tappa Lidice ja Ležáky külade üle 16-aastased meessoost isikud. Asulad põletati maha ja varemed kõrvaldati. Atentaadi toimepanijad põgenesid Praha Püha Kirilli kirikusse, kus piiskop Matěj Pavlík aitas neil ennast peita. SS avastas nende peidukoha ning nad tapsid end lootusetus olukorras. Neid aidanud piiskop Pavlík hukati.
Allikad: wikipedia.org
| Pealkiri | Pärit | Kuni | Images | Keeled | |
|---|---|---|---|---|---|
 | Cologne Cathedral | en, lv | |||
 | Wewelsburg | de, lv, ru |
| Seotud osapoole nimi | Suhete liik | Kirjeldus | ||
|---|---|---|---|---|
| 1 |  | Wilhelm Canaris | Tuttav | |
| 2 |  | Konstantin von Neurath | Tööandja | |
| 3 |  | Отто Олендорф | Töötaja | |
| 4 |  | Heinrich Himmler | Erakonnakaaslane | |
| 5 |  | Rudolf Lange | Mõttekaaslane | |
| 6 |  | Edvard Beneš | Süüdlane | |
| 7 |  | Adolf Hitler | Komandör | |
| 8 |  | Gerhard Klopfer | Sõdur | |
| 9 |  | Adolf Eichmann | Sõdur |
08.11.1923 | Der Hitlerputsch
06.01.1929 | Heinrich Himler was appointed Reichsführer-SS by Hitler
29.10.1929 | Black Monday, a day in the Wall Street
Black Monday, a day in the Wall Street Crash of 1929, which also saw major stock market upheaval.
30.06.1934 | The Night of the Long Knives', Adolf Hitler's violent purge of his domestic rivals.
26.10.1938 | Rozpoczęła się tzw. Polenaktion, w ramach której 17 tys. polskich Żydów mieszkających w III Rzeszy zostało deportowanych do Polski
Polenaktion – określenie represji III Rzeszy wobec polskich Żydów w roku 1938, w wyniku których w ciągu kilku dni wydalono z Niemiec do Polski około 17 000 Żydów.
31.08.1939 | Überfall auf den Sender Gleiwitz
Der Überfall auf den Sender Gleiwitz am 31. August 1939 war eine von der SS fingierte Aktion mit dem Tarnnamen Unternehmen Tannenberg. Er ist der bekannteste einer Reihe von Vorfällen, die als propagandistischer Vorwand für den Polenfeldzug, den Beginn des Zweiten Weltkrieges, dienten.
01.09.1939 | Invasion of Poland
The Invasion of Poland, also known as the September Campaign or 1939 Defensive War (Polish: Kampania wrześniowa or Wojna obronna 1939 roku) in Poland and the Poland Campaign (German: Polenfeldzug) or Fall Weiß (Case White) in Germany, was an invasion of Poland by Germany, the Soviet Union, and a small Slovak contingent that marked the beginning of World War II in Europe. The German invasion began on 1 September 1939, one week after the signing of the Molotov–Ribbentrop Pact, while the Soviet invasion commenced on 17 September following the Molotov-Tōgō agreement which terminated the Russian and Japanese hostilities (Nomonhan incident) in the east on 16 September. The campaign ended on 6 October with Germany and the Soviet Union dividing and annexing the whole of Poland.
10.07.1941 | Jedwabne pogrom
The Jedwabne pogrom was an atrocity committed on July 10, 1941 during the German occupation of Poland in World War II. Described as massacre or a pogrom by postwar historians, it resulted in the death of at least 340 Polish Jews of all ages, locked in a barn set on fire by a group of Polish males who were summoned in Jedwabne by the German gendarmerie. These are the official findings of the Institute of National Remembrance, "confirmed by the number of victims in the two graves, according to the estimate of the archeological and anthropological team participating in the exhumation," wrote prosecutor Radosław J. Ignatiew, who headed an investigation in 2000–2003 ordered by the Polish government.