Jan Karol Chodkiewicz

Jan Karol Chodkiewicz (leedu Jonas Karolis Chodkevičius (ka Katkevičius), leedu rahvapärimustes Katkus; surnud 24. septembril 1621 Hotini linnuses) oli Poola-Leedu väejuht. Alates 1601. aastast oli ta Leedu välihetman ja 1605. aastast Leedu suurhetman.

Jan Karol Chodkiewicz sündis Leedu magnaat Jan Hieronimowicz Chodkiewiczi (1537–1579) ja Krystyna Zborowska pojana. Ta õppis Vilniuse Akadeemias, misjärel siirdus välismaale väeteenistusse. Ta õppis sõjakunsti hertsog Alba ning Oranje Mauritsi käe all. Poolasse naastes võttis ta Stanisław Żółkiewski leitnandina osa Severin Nalivaiko juhitud kasakaülestõusu mahasurumisest. Samuti osales ta Jan Zamoyski võidukal Vallahhia sõjakäigul.

1599. aastal määrati ta Žemaitija staarostiks ja 1601. aastal Leedu välihetmaniks. Chodkiewicz juhtis Leedu vägesid Poola-Rootsi sõjas, kus osales muuhulgas Koknese lahingus. Peale Zamoyski lahkumist Liivimaalt 1602. aastal, sai Chodkiewiczist sealsete Poola-Leedu vägede ülemjuhataja. Chodkiewicz saavutas lahingutes rootslastega edu, vallutas 1603. aastal Tartu ning lõi järgmisel aastal Rootsi vägesid Paide lahingus. Selle võidu järel ülendati ta Leedu suurhetmaniks. 1605. aastal võitis ta Rootsi vägesid Salaspilsi lahingus ning sai selle eest õnnitluskirju muuhulgas paavstilt, Türgi sultanilt ning Pärsia šahhilt. Poola-Leedu pingelike siseolukord viis tähelepanu sõjalt Rootsiga eemale. Palgata jäänud Chodkiewiczi sõdurid loobusid sõdimast ning järelejäänutele oli suurhetman sunnitud oma taskust palka maksma. 1606. aastal algas Poolas Zebrzydowski mäss ning Chodkiewicz, kes oli kuninga peamisi pooldajaid, oli sunnitud Liivimaalt Poolasse naasma.

1608. aastal saabus Leedu suurhetman taas Liivimaale, vallutas Pärnu ning osales veel mitmes lahingus.

Seejärel võttis Chodkiewicz osa Poola-Moskva sõjast, vallutades 1617. aastal Dorogbuži kindluse. Selle sõjakäigu ajal teenis tema alluvuses hulk hilisemaid Poola väejuhte, muuhulgas hilisem Krooni suurhetman Stanisław Koniecpolski (surnud 1646). Sõja Moskvaga lõpetas 1618. aastal Deulino rahu ning suurhetman saadeti lõunasse võitlema Türgi vägedega. Türklased olid võtinud Poola-Leedu vägesid Ţuţora lahingus ning 160 000-meheline Türgi vägi sultan Osman II juhatusel liikus Poola piiride suunas. Chodkiewicz ületas Dnepri ja seadis end sisse Hotini linnuses, mis jäi täpselt türklaste teele. Kuu aega kestnud piiramise ajal suutis suurhetman tagasi lüüa kõik türklaste rünnakud. Kuna algasid sügise esimesed lumesajud, lõpetas sultan linnuse piiramise. Eakas suurhetman suri linnuses vaid mõni päev enne piiramise lõppu.

Perekond

Jan Karol Chodkiewicz abiellus Zofia Mieleckaga. Abielust sündisid:

• Hieronim Chodkiewicz
• Anna Scholastyka Chodkiewicz

Teist korda abiellus Chodkiewicz 1620. aastal vürstitar Anna Alojza Ostrogskaga (surnud 1654), kes oli vürst Aleksander Ostrogski (1571–1603) ja Anna Kostka (1575–1635) tütar.