Ants Piip

Ants Piip VR III/1 (28. veebruar 1884 Viljandimaa, Tuhalaane – 1. oktoober 1942 Nõroblag, Permi oblast, Venemaa) oli Eesti poliitik, diplomaat ja õigusteadlane. Eesti Vabariigi esimene riigivanem (20. detsembrist 1920 25. jaanuarini 1921).

Ta oli eelnevalt Eesti Vabariigi peaminister 26. oktoobrist 20. detsembrini 1920.

Elukäik

Ants Piip õppis Tuhalaane õigeusu kihelkonnakoolis ja lõpetas 1903. aastal Kuldīga Õpetajate Seminari. 1903–1905 oli ta kösterkooliõpetaja Alūksnes, 1905–1906 õpetaja Kuressaare Nikolai õigeusu kihelkonnakoolis, 1906–1912 Kuressaare merekoolis, 1913–1915 Peterburi Jansoni kaubanduskoolis. Ta lõpetas eksternina Kuressaare gümnaasiumi, 1908–1913 õppis Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas, täiendas end 1912 Berliini Ülikoolis, 1913–1916 oli Peterburi Ülikooli teaduslik stipendiaat. 1917 oli ta Peterburi Ülikooli eradotsent ja Vene siseministeeriumi rahvuste departemangu ametnik, 1916–1917 sõjaväeametnikuna Vene kohtuministeeriumi kohtu peavalitsuse teenistuses.

1917–1919 oli Ants Piip Eesti välisdelegatsiooni liige Peterburis ja Londonis, osales Pariisi rahukonverentsil. 1919 oli ta välisministri abi, 1919–1920 Eesti delegatsiooni liige Tartu rahu rahuläbirääkimistel, 1920 Eesti esindaja Suurbritannias, 1920–1921 riigivanemana Ants Piibu valitsuses ka sõjaminister, 1921–1922, 1925–1926, 1933 ja 1939–1940 välisminister, 1923–1925 Eesti saadik Ameerika Ühendriikides. 1917–1918 oli ta Maanõukogu, 1919–1920 Asutava Kogu, 1920–1923 I Riigikogu ja 1938–1940 I Riigivolikogu liige.

1906–1907 oli ta Kuressaare ajalehe Hääl toimetaja, 1923 Vaba Maa peatoimetaja. 1914–1923 oli ta vandeadvokaadi abi, 1923–1940 vandeadvokaat, 1919–1924 Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professori kohusetäitja, 1924–1940 korraline professor, 1930–1939 ülikooli akadeemilise kohtu esimees, 1932 California Ülikooli külalisõppejõud, 1930–1940 Tartu linnavolikogu liige (1939. aasta valimistel sai ta kandidaatidest enim hääli), 1935–1938 juhataja.

Kuulus Eesti Vabariigi delegatsiooni mis andis rohelise tule 28. septembril 1939 allkirjastatud EV-ENSV Liidu vastastikuse abistamise lepingule. See leping võimaldas idanaabri relvastatud üksuste paigutamist Eesti territooriumile, milline samm avas tee Eesti annekteerimisele NSV Liidu poolt a. 1940.

Ta oli Kuressaare Laenu ja Hoiu Ühisuse asutajaid, Saaremaa Õpetajate Liidu ja Eesti Lastekaitse Ühingu esimees, 1922–1940 Rahvasteliidu Eesti Ühingu (1937–1940 Välissuhete Ühing) esimees, 1929–1940 Tartu Prantsuse Teadusliku Instituudi president, 1929–1940 Paneuroopa Ühingu esimees, 1930–1938 Noorte Kotkaste peavanema abi, 1932–1940 Eesti–Läti Ühingu, 1932–1940 Akadeemilise Õigusteaduse Ühingu, 1935–1937 Balti Riikide Koostööbüroo, 1937–1940 Rahvusvahelise Vaimse Koostöö Komisjoni Eesti Komitee esimees, 1929–1940 Soome–Põhja-Ameerika Ühendriikide, 1930–1940 Eesti–Põhja-Ameerika Ühendriikide lepituskomisjonide liige, 1938–1940 Kreeka–Põhja-Ameerika Ühendriikide lepituskomisjoni esimees. Olnud OÜ Vaba Maa ja Tartu Panga juhatuse liige, 1935– 5. mai 1938 Töötülide lahendamise komisjoni esimees.

Venemaal kahjukannatanute ühingu auliige (1932). 1939 Tuhalaane valla aukodanik. Töid põhiseadus-, rahvusvahelise ja kaubandusõiguse alalt.

NKVD vangistas Ants Piibu 30. juunil 1941. Piip suri vangilaagris.

Ants Piibu valitsus (26. oktoober 1920 – 25. jaanuar 1921)

• Ants Piip – peaminister (kuni 20. detsember 1920), riigivanem alates (20. detsember 1920), sõjaminister ja välisministri kohusetäitja (alates 14. jaanuar 1921)
• Otto Strandman (kuni 14. jaanuarini 1921 – välisminister ja kohtuminister
• Lui Olesk – töö- ja hoolekandeminister ja siseminister
• Juhan Kukk – kaubandus-tööstusminister ja Teedeminister
• Kaarel Baars – rahaminister ja kohtuministri kohusetäitja (alates 14. jaanuar 1921)
• Jüri Annusson – haridusminister
• Theodor Pool – põllutööminister
• Peet Johanson – toitlusminister

Teosed

• "Rahvusvaheline õigus". Tartu: Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus 1936
• "Kaubandusõigus ja -protsess". Tartu: Akadeemilise Kooperatiivi Kirjastus 1939
• "Õiguse jõud" (artiklite kogumik). Koostanud ja eessõna: Priidu Pärna. Sari "Eesti mõttelugu" nr 77, Tartu, Ilmamaa 2007, 520 lk