Arvo Valton
- Sünniaeg:
- 14.12.1935
- Surma aeg:
- 26.07.2024
- Teised nimed, pseudonüümid:
- Arvo Vallikivi
- Kategooriad:
- , Kirjanik, Ohver repressioonid (genotsiid) Nõukogude režiimi, Stsenarist
- Kodakondsus:
- eesti
- Kalmistu:
- Määra kalmistu
26. juulil suri 88 aasta vanuselt kirjanik Arvo Valton.
Arvo Valton (kodanikunimega Arvo Vallikivi) sündis 14. detsembril 1935. aastal Märjamaa alevis.
Tallinna Polütehnilise Instituudi keemia- ja mäeteaduskonnas omandas Valton mäeinseneri eriala ja töötas siis 1959–1961 Maardu keemiakombinaadis. Jätkas 1967. aastani haridusteed üleliidulise kinoinstituudi kaugõppes, lõpetades selle filmidramaturgina. Alates 1968. aastast tegutses Valton kirjanikuna.
Valton oli aktiivselt tegev taasiseseisvumis-üritustes: ta oli Loomeliitude Kultuurinõukogu, Eesti Kongressi ja Eesti Komitee esimese koosseisu liige. Aastatel 1992–1995 oli Valton riigikogu liige.
Arvo Valton on kirjutanud ligi 60 raamatut (romaane, novelle, luuletusi, kunstmuinasjutte, filmistsenaariume, näidendeid ja libretosid), tõlkinud soome-ugri rahvaste, vene, bulgaaria, poola ning ungari kirjandust.
Ta kirjutas stsenaariumid mängufilmidele "Viimne reliikvia" (1969, Eduard Bornhöhe raamatu "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad" ainetel), "Hundiseaduse aegu" (1984) ja "Näkimadalatele" (Herman Sergo romaani ainetel), aga ka telemängufilmidele "Minu naine sai vanaemaks" (1976) ja "Ringhoov" (1988, novelli "Mustamäe armastus" motiividel, lavastaja T. Virve).
Valton on olnud Tallinna Ülikooli soome-ugri kirjanduste lektor ja Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Alates 2006. aastast oli Valton Tallinna Ülikooli audoktor.
Valton pälvis oma loomingu eest muu hulgas kaks Friedebert Tuglase novelliauhinda, Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna, A. H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemia, Valgetähe III klassi teenetemärgi, Riigivapi III klassi teenetemärgi ja Jaan Krossi kirjandusauhinna.
2024. aastal pälvis Arvo Valton kultuuri elutööpreemia.
Kohti ei