Džohhar Dudajev

Džohhar Dudajev (tšetšeeni ladina Dƶoxar Dudayev; vene Джохар Мусаевич Дудаев; 15. aprill 1944 – 21. aprill 1996) oli Tšetšeenia sõjaväelane ja riigitegelane, Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi esimene president aastatel 1991–1996.

Elulugu

Dudajev pärines paljulapselisest perest: tal oli üheksa venda ja õde. Kaheksa päeva pärast tema sündi 1944. aastal küüditati ta pere Pavlogradi oblastisse Kasahstani, kust neil lubati tagasi pöörduda alles 1957. aastal.

1962–1966 õppis Dudajev Tambovi Kõrgemas Lennuväekoolis ja 1971–1974 Juri Gagarini nimelises Lennuväeakadeemias administratiivjuhtimist.

1966. aastast teenis Dudajev Nõukogude armees Kaluuga oblastis lennukikomandöri abina. 1986–1987 osales ta Nõukogude vägede tegevuses Afganistanis, sh vaippommitamises. Dudajev ise eitas hiljem oma osalust Afganistani okupeerimises.

1987–1990 oli Dudajev Tartus asuva Eestis asunud 326. Kutuzovi ordeniga Tarnopoli raskepommituslennuväe diviisi ülem. Tema suhtumine Eesti laulvasse revolutsiooni oli soosiv ning pärast tema hukkumist paigutati praeguse Barclay hotelli, tema endise tööhoone ukse kõrvale mälestustahvel.

Novembris 1990 sai Dudajevist Tšetšeeni Rahva Kongressi esimees, mis taotles Tšetšeenia muutmist üheks Nõukogude liiduvabariigiks. Oktoobris 1991 valiti ta vast iseseisvaks kuulutatud Tšetšeenia esimeseks presidendiks. Riik kuulutati Venemaast täiesti sõltumatuks, mis tõi kaasa sõjategevuse aastail 1994–1996. 1996. aastani jäi Dudajevi naine Alla koos lastega siiski Eestisse.

Hukkumine

Esimese Tšetšeenia sõja lõpus hukkus Dudajev Vene sõjaväeluure poolt korraldatud raketirünnakus. Et muud tagaotsimisviisid ei andnud tulemusi, selgitati Dudajevi asukoht välja tema poolt välismaaga suhtlemisel kasutatud satelliittelefoni positsioneerimise teel.

Kirjandus

• Alla Dudajeva, "Miljoni esimene. Raamat Džohhar Dudajevist". Tõlkinud Peeter Villmann; eessõna "Tšetšeenia üksindus" ja kronoloogia: Andres Herkel. Ilmamaa, Tartu 2004, 480 lk