Edgar Savisaar

Edgar Savisaar (31. mai 1950 Harku vald – 29. detsember 2022 Tallinn) oli Eesti poliitik, Eesti NSV peaminister 1990–1991, peaministri kohusetäitja 1991–1992.

Ta on olnud Eesti siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ta oli 2001–2004 ja 2007–2017 Tallinna linnapea.

Ta oli üks Isemajandava Eesti ettepaneku autoritest ning kuulus Rahvarinde asutajate sekka. Aastatel 1991–1995 ja 1996–2016 oli ta Eesti Keskerakonna esimees.

1995. aastal sattus ta Lindiskandaali, kui teda süüdistati enda ja teiste poliitikute vaheliste kõneluste ebaseaduslikus lindistamises ning selle tagajärjel astus tagasi Tiit Vähi teine valitsus. 2010. aastal sattus Savisaar Idarahaskandaali, kui Kaitsepolitsei andmetel olevat Savisaar teinud katse hankida Keskerakonnale raha Venemaalt. Harju Maakohus kõrvaldas ta 30. septembril 2015 linnapea ametist seoses Porto Franco süüasjaga, põhjendades seda eesmärgiga vältida kriminaalasja kaasatud tunnistajate mõjutamist kriminaaluurimise ajal.

Talle on omistatud Riigivapi I ja II klassi teenetemärk ning Tallinna vapimärk.

Elulugu

Vanemad ja sünd

Edgar Savisaare vanemad olid Elmar ja Marie (kasutati ka nimekuju Maria). Edgari ema (neiupõlvenimi Burešin, kasutati ka nimekuju Bureschin) elas Vastse-Kuustes ning oli pärit Petseri maakonnast Senno vallast.

Kolhoosikorrale vastuhaku eest mõisteti Edgari vanematele vabadusekaotuslik karistus, isale 13. septembril 1949 15-aastane vangistus, Edgari emale 5-aastane vangistus. Edgar sündis Harku vanglas, kus ema karistust kandis.

Sügisel 1950 vabanes Marie Savisaar amnestia alusel vanglast ja naasis koos pojaga Vastse-Kuustesse.[5] 1952. aastal mõisteti Marie abikaasa ühes kuriteoepisoodis õigeks, teise episoodi eest mõistetud karistust lühendati 2,5 aastani, mis loeti kantuks ja ta vabastati vanglast.

Kirjanik Vello Lattiku väitel kinnitas Edgari ema Marie oma poja bioloogilise isa olevat tuntud kirjaniku. Ajakirjanik Enno Tammer avaldas arvamust, et Elmar Savisaar ei olnud Edgari bioloogiline isa, kuigi oli kindlasti juriidiline isa. Edgar Savisaar eostati ajal, mil Marie Savisaar oli vabaduses, st enne kohut, 13. septembrit 1949. aastal.

Karjääri algaastad

Edgar Savisaar lõpetas 1969 Tartu Kaugõppekeskkooli, töötades samal ajal Vabariiklikus Kliinilises haiglas Tartus, 1969. aastast töötas ELKNÜ Tartu linnakomitee instruktorina, aastatel 1970–1973 töötas arhivaarina Eesti NSV Riiklikus Ajalooarhiivis. Varasest noorusest oli tal eriline huvi teatri vastu, juba 12-aastaselt kirjutas ta näidendeid, seetõttu astus ta Tallinna Konservatooriumi lavakunsti erialale, sai ka sisse, kuid loobus. Ta on ka avalikult kahetsenud loobumist ja meenutanud oma jutuajamisi Voldemar Pansoga. 1973. aastal lõpetas ta kaugõppes Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna ajaloolasena.

Aastatel 1973–1976 töötas Põlva rajooni Ahja Keskkoolis õpetajana, 1976. aastast ELKNÜ KK Eesti Õpilasmaleva rühmaülema asetäitjana (komissarina), aastatel 1977–1979 oli Eesti NSV Teaduste Akadeemias aspirantuuris.

1980. aastal kaitses ta Moskva Süsteemianalüüsi Instituudis kandidaadiväitekirja teemal "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused".

Aastast 1982 oli ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri dotsent.

Savisaar oli 1980–1985 Tallinna Linna Mererajooni Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees ja Mererajooni RSN TK esimehe asetäitja ning aastatel 1985–1988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja. Ta oli ka Eesti Õpilasmaleva komissar ja NLKP liige. Ühtlasi töötas ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõuna. 1988–1989 oli ta konsultatsioonifirma Mainor teadusdirektor.

Teiste raamatute seas kirjutas ta Lembit Valdiga kahasse raamatu "Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid" ning koostas tõlkeraamatu "Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis" (1986).

Perestroika algusaastatel hakkas Savisaar avaldama publitsistlikke kirjutisi ühiskonna reformimise vajadusest. Sügisel 1987 ilmus ajalehes Edasi IME projekt, mille nelja allakirjutanu hulgas oli ka Savisaar. Oma kirjutiste eest pälvis Savisaar Juhan Smuuli kirjanduspreemia (1988). 1987 sai Savisaar ka Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rändauhinna "Majandusmõte".

Laiemat ühiskondlikku tuntust tõid talle osalemised Eesti Televisiooni saadetes, kuhu teda kutsus Siim Kallas. Saatesarjas "Mõtleme veel" esinedes käis ta 1988. aasta kevadel välja idee moodustada Eestis Rahvarinne perestroika toetuseks. Temast sai laulva revolutsiooni üks juhte.

Tegevus poliitikuna NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress

1989. aastal valiti Savisaar Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadikuks.

1989. aastal määrati ta Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks Indrek Toome valitsuses. Aasta hiljem nimetati tema ametikoht ümber Eesti NSV majandusministri ametikohaks. 1990. aastal koopteeriti ta, lähtudes ametikohast, EKP Keskkomitee liikmeks, kuid Savisaar loobus.

1990. aastal valiti Savisaar Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu saadikuks.

Üleminekuvalitsuse esimees

3. aprillil 1990 nimetati Edgar Savisaar Eesti NSV Valitsuse esimeheks. 20. augustil 1991 sai sellest de facto Eesti Vabariigi 34. (ülemineku) valitsus, mis oli ametis kuni 30. jaanuarini 1992.

Vastasseis Interliikumisega

15. mail 1990 korraldas Eesti iseseisvuse taastamise vastane Interliikumine miitingu Tallinnas Toompeal Eesti valitsushoone ees, mis eskaleerus Toompea lossi vägivaldseks ründamiseks. E. Savisaare avaliku raadiopöördumise tulemusel ("Toompead rünnatakse! Kordan, Toompead rünnatakse!") koondusid Toompeale iseseisvumist toetavad elanikud ning hoidsid koos lossi kaitsvate politseinikega ära Eesti valitsushoone hõivamise.

Majanduskriis

Suurem osa Edgar Savisaare valitsuse tegevusest möödus hüperinflatsiooni ja kasvava kaubanappuse olukorras. Savisaare valitsus võttis kasutusele ostukaardid ja toiduainete talongid. 1991/92. aasta talvel valmistuti Tallinna uuselamurajoonide evakueerimiseks kütusenappuse tõttu. 1991. aasta 31. detsembril seisid inimesed tundide kaupa leivajärjekorras ja paljud jäidki leivata. Ka või kadus 1992. jaanuaril lettidelt, sest võikaupmehed ootasid hinnatõusu. Savisaar käis isiklikult võiladusid avamas. Selles olukorras ta võitis küll umbusaldushääletuse, kuid astus seejärel tagasi.

Savisaar kasutas peaministrina võimalust esineda Eesti Raadios. Neid 20-minutilisi kõnesid, mis olid vormistatud vastustena Kaja Kärneri küsimustele, kutsuti rahvasuus raadiojutlusteks. Esimene saade oli 11. augustil 1990. Saadet edastati igal laupäeval kell 11 mõlemal põhiprogrammil.

Keskerakonna moodustamine

Savisaare algatusel sündis 1991. aastal Eestimaa Rahvarinde aktiivsetest tegelastest, kes polnud astunud teistesse parteidesse, koosnev uus erakond – Eesti Keskerakond. Eestimaa Rahvarinne lõpetas aga 1993. aasta novembris oma tegevuse, sest vastavalt Rahvarinde Hartale oli Rahvarinne oma ülesande täitnud. Demokraatlik riigikord oli Eestis stabiliseerumas.

Edgar Savisaar sai 1992. aasta Riigikogu valimistel 4678 häält (üks suuremaid häälte arve) ning pääses isikumandaadiga Riigikogu koosseisu ning valiti Riigikogu aseesimeheks. Selles ametis oli ta kuni 1995. aastani.

Siseminister

12. aprillist kuni 10. oktoobrini 1995 oli Savisaar Tiit Vähi teises valitsuses siseminister.

31. juulil 1995 hävitasid keskkriminaalpolitsei narkorühm ja eriüksus K-komando narkovastase võitluse käigus politsei peadirektori Ain Seppiku käsul Viljandi lähedal ebaseaduslikult talunik Ilmar Kõvatomase moonipõllu. Aastal 1996 saavutati kohtuväline kokkulepe, mille järgi politseiamet maksab hävitatud moonipõllu eest 70 000 krooni kahjutasu, kuna hävitatud moonides oli narkootiliste ainete sisaldus allpool seadusega keelatud piiri. Seda juhtumit seostati meedias otseselt Edgar Savisaarega.

Savisaart peeti nii tugevaks poliitiliseks figuuriks, et Tiit Vähit nimetati naljatamisi peaministriks Edgar Savisaare valitsuses.

Lindiskandaal

22. septembril 1995 puhkes Eestis nn lindiskandaal, kui Edgar Savisaart süüdistati peaministri Tiit Vähi ja Reformierakonna esimehe Siim Kallasega peetud poliitiliste konsultatsioonide salajases lindistamises pärast 1995. aasta parlamendivalimisi. Skandaal sai alguse AS-i S.I.A. ruumides toimunud läbiotsimise käigus leitud helikassettidest, millele olid jäädvustatud poliitikute omavahelised vestlused. Lindiskandaali tagajärjel KMÜ ja Keskerakonna koalitsioonivalitsus kukkus ning KMÜ valis uueks koalitsioonipartneriks Reformierakonna. Savisaar eitas süüdistusi, vastutuse lindistamise eest võttis enda peale Savisaare tollane abiline Vilja Laanaru, kellega Savisaar hiljem abiellus.

1996. aasta suvel lõpetati kriminaalasi kuriteokoosseisu tunnuste puudumisel.

7. detsembril 1995 valis Eesti Ajakirjanike Liidu täiskogu Edgar Savisaare kõige ajakirjandusvaenulikumaks avaliku elu tegelaseks.

Kuigi pärast lindiskandaali väitsid mõned väljaanded, et Savisaare tagasiastumine siseministri ja Keskerakonna esimehe ametikohalt tähendab tema kui poliitiku karjääri lõppu, ei ole Savisaar midagi seesugust ise kunagi väitnud. Pärast mõnekuust eemalolekut naasis Edgar Savisaar poliitikasse.

Aastatel 1996–1999 pidas Savisaar Tallinna Linnavolikogu esimehe ametit.

1999. aastal kirjutas Edgar Savisaar raamatu "Usun Eestisse". See on kirjutatud üldistusena nendest tähelepanekutest, mida Savisaar kogus iseseisvunud Eesti esimese peaministri, parlamendisaadiku ja Keskerakonna esimehena. Raamatus käsitleb ta Eesti poliitikat, majanduselu, keskklassi küsimust ning oleviku ja tulevikuga seotud probleeme.

Aastatel 2001–2004 oli Savisaar esimest korda Tallinna linnapea.

2003. aastal oli Savisaarel müokardi infarkt, mille järel ta aktiivsest poliitikast mõneks ajaks taandus.

Aastal 2005 ilmus Savisaarelt mahukas raamat "Peaminister", mis käsitleb tema peaministriperioodi. Raamatusse on koondatud Savisaare mälestused, hinnangud, dokumendid, fotod ja intervjuud selle perioodi võtmekujudega. Ajakirjanik Andrei Hvostov on öelnud oma arvustuses Edgar Savisaare kohta järgmist: "Juba Savisaare ja Churchilli välimus on sarnane. Eesti ajakirjanduses kirjutati tema "buldogihaardest", mida võiks sama hästi nimetada ka Churchilli-haardeks. Savisaarele töötab vastu kuulus probleem: eestlastel on riigiõõnestamine veres, sest riik on olnud valdavalt võõras ja võim mujalt pealesurutud. Savisaar on Võimu kehastus ja see ongi tema nõrkuseks – ta on liiga tugev, et olla oma rahvuse poolt armastatud." Autor kirjeldab sündmusi Eesti iseseisvuse saavutamisel, analüüsides kriisiolukordi, majandusreforme ning valitsuse moodustamise tagamaid ja tööpõhimõtteid.

2005. aasta märtsist aprillini oli Savisaar teist korda Tallinna Linnavolikogu esimees.

Savisaar oli 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 Andrus Ansipi esimeses valitsuses majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ministrina pani ta aluse Eesti Arengufondile.

Tallinna linnapea

2005. aasta kohalikel valimistel oli Savisaar Keskerakonna kandidaat Tallinna linnapea kohale. Keskerakonna pressiteade 19. augustist 2005 ütleb: "Keskerakonna Tallinna Nõukogu esitas Tallinna linnapeakandidaadiks Edgar Savisaare, kes pärast põhjalikku kaalumist nõustus linnapeaks kandideerima. Savisaare sõnul kinnitavad avaliku arvamuse küsitlused, et tallinlased tunnustavad tema varasemat tööd pealinna juhtimisel ja usaldavad teda. "Usaldusele tuleb vastata usaldusega," ütles Savisaar." Seda tõlgendas avalikkus lubadusena tulla valimisvõidu korral ministri ametikohalt ära tulla ja linnapeaks hakkama. Savisaar jätkas siiski ministrina; linnapeaks sai erakonnakaaslane Jüri Ratas.

Savisaar valiti 2007. aasta Riigikogu valimistel XI Riigikogusse. Kuigi ta oli enne valimisi öelnud, et ta mingil juhul Ratase asemele Tallinna linnapeaks ei lähe, tegi ta seda siiski. 5. aprillil 2007 valis Tallinna Linnavolikogu Savisaare 35 poolthäälega teist korda Tallinna linnapeaks. Savisaar kirjutas oma blogis: "Mulle tehti ettepanek taas kandideerida Tallinna linnapeaks. 2005. aasta kohalike valimiste eel lubasin seda tallinlastele. Hoiatasin juba toona, et sellega läheb aega. Nüüd täidan toonase lubaduse, aga ma kavatsen pidada kinni ka äsjastel Riigikogu valimistel antud lubadusest osaleda kogu Eesti riigi juhtimisel. Ma usun, et mõne aja pärast ja võib-olla kiiremini kui arvatagi osatakse on Keskerakond jälle valitsuses ning sellest ei jää kõrvale ka erakonna esimees."

Lasnamäe õigeusu kiriku rahastamine

9.veebruaril 2010 osales AS Venemaa Raudtee president Vladimir Jakunin Eestis toimunud Raudteefoorumil. Samal päeval toimunud õhtusöögil, kus osalesid Tallinna linnapea Edgar Savisaar, Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš, Vladimir Jakunin ja Venemaa Raudtee presidendi administratsiooni juht Vladimir Bušujev, küsis Savisaar Jakuninilt rahalist toetust Tallinnasse Lasnamäele õigeusu kiriku ehitamiseks. Jakunin avaldas investeeringute tegemiseks nõusolekut, soovides esmalt täpsemat kalkulatsiooni, palju ehituse jaoks raha vajatakse. Savisaar esitas esialgse kalkulatsiooni, mille järgi oleks vaja ca 15 miljonit krooni, millega saaks kiriku fassaadi valmis ehitada. Sama visiidi käigus kohtus Jakunin ka Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) metropoliit Korneliusega. Visiidi käigus lepiti kokku, et kiriku probleemidega hakkab Moskva poolt tegelema Bušujev, kes peab selgitama Venemaa poolt ehitusküsimustega tegeleva isiku ja sellest Boroditšile teada andma. Nimetatud isikuks osutus Eestis läbi AS Petromaks Spediitor kivisöeäri ajav ärimees Sergei Petrov.

Otsuse 1,5 miljoni euro suuruse toetuse eraldamiseks Lasnamäele õigeusu kiriku ehitamiseks tegi Venemaa Raudtee president Vladimir Jakunin teatavaks 9. veebruaril 2010 toimunud visiidil. 2010. aasta veebruarist kuni oktoobrini kanti Sergei Petrovi äriühingute kontodelt MPEÕK kontole sihtotstarbeliselt kiriku ehitamiseks ca 13,5 miljonit krooni. Alles 26. novembril 2010 sõlmiti Andrei Pervozvannõi Fondi, MPEÕK ja Tallinna Linnavalitsuse vahel Lasnamäe õigeusu kiriku ehitamise rahastamiseks kolmepoolne leping.

Keskerakonna valimiskampaaniaks raha küsimine

10.–11. mail 2010 toimus Edgar Savisaare ja Riigikogu keskfraktsiooni liikme Vladimir Velmani visiit Moskvasse, kus lepiti kokku Venemaa Raudtee juhi Vladimir Jakunini juunikuus toimuv visiit Eestisse.

23.–24. juunil 2010 toimus Vladimir Jakunini visiit Eestisse. Juba 22. juunil 2010 saabus Eestisse Vladimir Bušujev. 23. juunil 2010 külastasid Bušujev, Sergei Petrov, Jevgeni Tomberg ja Deniss Boroditš Lasnamäe kiriku ehitusobjekti. Sama päeva õhtul saabus Eestisse ka Jakunin, kes osales jaanitulel Edgar Savisaarele kuuluvas Hundisilma talus.

24. juuni 2010 ennelõunal korraldati külalistele Tallinna lahel kaatriga lõbusõit. Lõbusõidu ajal teavitas Jakunin Boroditši faktist, et "küsitud kolme ei saa, saab aga 1,5".

Edasise kultuuriprogrammi käigus külastati Kiltsi mõisakompleksi Lääne-Virumaal. Mõisakompleksis eraldusid Edgar Savisaar, Deniss Boroditš, Vladimir Bušujev, Sergei Petrov ja Vladimir Jakunin viimatinimetatu ettepanekul omavaheliseks konspiratiivseks vestluseks. Vestlusel teatas Jakunin, et Eesti parlamendivalimisteks antakse Keskerakonnale toetuseks 1,5 miljonit eurot. Sellest 1/3 antakse sularahas, 2/3 ülekandega arvete alusel. Ühtlasi pani Jakunin kõigile osavõtjaile südamele, et tehingust ei tohi keegi kusagil midagi rääkida. Vestlusel määrati raha edastamise ja legaliseerimise eest vastutavateks isikuteks ühelt poolt Petrov ja teiselt poolt Boroditš.

13. septembril 2010 toimus Edgar Savisaare ja Deniss Boroditši Moskva visiidi käigus õhtusöök Venemaa Raudtee residentsis, kus osalesid Jakunin, Bušujev, Boroditš ja Savisaar. Õhtusöögi käigus arutleti mitmetel teemadel. Muuhulgas käsitleti: Lasnamäe kiriku rahastamist, kiriku ehitustööde kulgu, ehitustööde erinevate etappide ajastamist seoses eelseisvate Riigikogu valimistega, nende sidumist valimistega; Rhodose teaduskonverentsi "Tsivilisatsioonide dialoog" tähtsust ja olulisust; kuidas Venemaa saaks ametlikul tasandil, oma esindajate saatmisega, toetada Eestis Keskerakonna korraldatava Maarahva Kongressi läbiviimist. Lisaks eeltoodule arutati õhtusöögil läbi ka Keskerakonna rahastamisskeem. Edgar Savisaar kinnitas juunis Kiltsi mõisas kokkulepitut: 1/3 sularahas ja 2/3 ülekandega, mööndes, et ka kogu summa sularahas maksmine oleks lahendatav. Järgnevalt nõudis Jakunin omavahelises asjaajamises edaspidi täielikust konspiratsioonist kinnipidamist, viidates seejuures oma pikaajalisele operatiivtöö kogemusele. Nõue seisnes täielikus keelus kasutada telefone rahaeralduse küsimuste arutamiseks, kohtumiste kokkuleppimiseks ja teistes tundlikes küsimustes.

27. oktoobril 2010 saabus Eestisse Sergei Petrov ning üritas intensiivselt kontakteeruda Deniss Boroditšiga. Kuna viimane ei viibinud Eestis, siis kontakt ei õnnestunud. Järgmisel päeval lahkus Petrov Eestist, teavitades Moskvasse jõudes kohe Bušujevit faktist, et kavandatud kokkusaamine Boroditšiga ei õnnestunud.

Eeltoodu põhjal oli Kaitsepolitseiametil piisavalt alust arvata, et Vene pool otsib aktiivselt kontakte Keskerakonnale raha üleandmiseks. Samuti arvestades asjaolu, et Eesti Raudtee juubeliüritustele olid 4. novembril 2010 saabumas nii Jakunin kui Bušujev, otsustati 3. novembril 2010 läbi viia vestlused Edgar Savisaarega ning samal päeval Tallinnasse saabuva Petroviga.

3. novembril 2010 toimunud vestlusel juhiti Savisaare tähelepanu erakonnale välisriigist raha küsimisega seotud kompromiteerimise võimalikkusele tema isiku ja erakonna suhtes ning sellest tulenevatele julgeolekuohtudele.

4. novembril viisid kaitsepolitsei ametnikud läbi sarnase vestluse seni puhkusel viibinud Boroditšiga.

6. novembril 2010 toimus telefonivestlus Savisaare ja Jakunini vahel, kus räägiti vajadusest allkirjastada kolmepoolne leping Lasnamäe kiriku toetuseks eraldatud raha legaliseerimiseks ja puhkeda võiva skandaali vältimiseks.

26. novembril 2010 toimus Lasnamäe kiriku rahastamise lepingu allkirjastamine. Selleks saabus Moskvast Tallinna Vladimir Bušujev, kaasas Andrei Pervozvannõi Fondi president Sergei Štšeblõgini poolt Moskvas allkirjastatud leping. Tallinna linnavalitsuse ja MPEÕK esindajate allkirjad lepingule kogus Jevgeni Tomberg. Järgmisel päeval esitles linnapea Edgar Savisaar lepingut Tallinna linnavalitsuses.

Altkäemaksukahtlustus 2015. aastal

22. septembril 2015 pidas kaitsepolitsei kinni kodutalus Hundisilmal viibinud Edgar Savisaare ning esitas talle kahtlustuse korduvas altkäemaksuvõtus. Kahtlustuse kohaselt võttis Savisaar 2014. ja 2015. aastal neljal korral altkäemaksu varade ja soodustustena nii enda kui ka kolmanda isiku ehk Keskerakonna kasuks kokku mõnesaja tuhande euro väärtuses. Veel mitmele Eesti kodanikule esitati kahtlustus Savisaare altkäemaksuvõtmisele kaasaaitamises, altkäemaksu andmises ja vahendamises. Teiste seas peeti kinni suurte omavalitsuste ühisprojektidega seotud ehituskontserni Rand & Tuulberg suuromanik Aivar Tuulberg, kahtlustused said ka ettevõtjad Silikaat Grupi omanik Vello Kunman, Porto Franco OÜ suuromanik Hillar Teder ja Alexander Kofkin ning endine tipp-poliitik, hilisem ettevõtja ning Kunmani nõunik Villu Reiljan. Altkäemaksu vahendamisele kaasaaitamises kahtlustati Keskerakonna poliitikut Kalev Kallot. Äripäeva teatel toimus samal päeval läbiotsimine ka Tallinna abilinnapeade Taavi Aasa ja Eha Võrgu kabinettides ning ajalehe andmeil jätkas Tallinna linnavalitsus neljaliikmelisena, ilma Aasa ja Võrguta.

Samal päeval, mil Savisaar kinni peeti, andsid pressikonverentsi riigi peaprokurör Lavly Perling ja kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu. Nende teatel alustati uurimist 2014. aasta juunis ning kokku oli kriminaalasjas seitse kahtlustatavat. Kahtlustus käsitles nelja kuriteoepisoodi, mis puudutasid rendilepingu põhjendamatut pikendamist ja selle eest hüvede saamist, puuduva ehitusloaga seotud ehitustööde jätkamist ja selle eest lubatud vara, kruntide vahetamist ja selle eest lubatud hüvitist ning hankemenetlusega seotud episoodi ja selle eest vara saamist. Kahtlustuse järgi said vara Savisaar ja Keskerakond. Kahtlustatavaist Villu Reiljan oli kahtlustuse kohaselt altkäemaksu vahendanud, altkäemaksu andsid aga Kunman, Tuulberg, Kofkin ja Teder. Kalev Kallot kahtlustati kaasaaitamises nii altkäemaksu andmisele kui ka võtmisele. Eha Võrk ja Taavi Aas kahtlustatavate hulka ei kuulu. Perlingu hinnangul polnud pressikonverentsi toimumise ajal alust arvata, et kahtlustatavaid lisandub, kuid lõplikke hinnanguid oli veel vara anda. Menetlust juhib prokurör Laura Vaik.

Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu hinnangul oli Edgar Savisaare kahtlustamine altkäemaksuvõtus Reformierakonna plaan, millega püütakse hajutada tähelepanu korruptsioonijuhtumilt Tallinna Sadamas. Ka Keskerakonna pressisekretär Taavi Pukk väitis: "Antud juhtumi ajastus viitab sellele, et püütakse summutada mastaapset korruptsiooniskandaali Tallinna Sadamas, millega on seotud võimuerakonnad." Justiitsminister Urmas Reinsalu kinnitas, et teadis uurimisest, ning eitas Keskerakonna süüdistusi uurimise poliitilises kallutatuses: "Mitte mingisugust poliitilist sekkumist pole ja see polegi mõeldav." Peaminister Taavi Rõivas nimetas juhtumit "väga tõsiseks julgeolekuohuks": "Eks uurimine ja kohtupidamine peavad tõe päevavalgele tooma aga selge on see, et ainuüksi fakt, et on ainest kahtlustuseks, on väga tõsine löök Eesti mainele." Juba enne kaitsepolitsei pressikonverentsi samal päeval teatas Tallinna linnavolikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Anto Liivat, et Savisaar võiks linnapea kohalt ise tagasi astuda. Sama seisukohta toetas Tallinna linnavolikogu IRL-i fraktsioon, kes tegi linnavolikogu keskerakondlasest esimehele Kalev Kallole ettepaneku kutsuda kokku volikogu erakorraline koosolek. Ajakirjandus tõstatas ka küsimuse, kuidas mõjutab kahtlustus Edgar Savisaare jätkamist Keskerakonna esimehena, kuna mõne aja eest oli Savisaar kinnitanud tahet Keskerakonna peatsel kongressil sellesse ametisse tagasi kandideerida.

2015. aasta seisuga oli Edgar Savisaar Eesti taasiseseisvumise järel teine suure erakonna juht, kes on vahistatud korruptsioonikahtlustusega. Esimene oli 2009. aastal maadevahetuse skandaaliga seotud Rahvaliidu juht Villu Reiljan, kelle lõplik kohtuotsus jõustus 2014. aastal. Savisaare altkäemaksukahtlustusega seotud Reiljanile mõistetud tingimisi karistuse katseaeg kahtlustuse esitamise ajal 2015. aastal alles kestis. 

30. septembril 2015 otsustas kohus, et kõrvaldab linnapea Edgar Savisaare ametist. Peamise põhjusena, miks Savisaare linnapeana jätkamine kriminaalmenetlust ohustab, nimetas prokuratuur kohtule asjaolu, et linnapeana jätkates võib Savisaar mõjutada võimalikke tunnistajaid ehk linnavalitsuse ametnikke, kes on tema otseses alluvuses ja temast ka emotsionaalselt sõltuvad. Lisaks on prokuratuuri hinnangul oht, et Savisaar hakkab linnapeana tagantjärele enda kasuks tõendeid muutma.

Tagasivalimine Keskerakonna esimeheks 2015. aasta üldkogul

2015. aasta detsembris valiti Savisaar Keskerakonna üldkogul taas erakonna esimeheks. Ajakirjanduses laia tähelepanu pälvinud üldkogul oli Savisaare peamine konkurent Kadri Simson, teised kandidaadid taandasid end Savisaare või Simsoni kasuks. Üldkogul peetud programmilises kõnes teatas Savisaar, et Keskerakond "seob end lahti Eesti õigussüsteemist". Põhikirjamuudatusega otsustas Keskerakond loobuda senisest poliitikast, mille kohaselt ei tohtinud erakonda kuuluda kriminaalkurjategijad.

Savisaare valimisliit ja Tegus Tallinn

2017. aasta kohalike valimiste eel lõi Savisaar valimisliidu Savisaare valimisliit, mis peagi enne valimisi liitus valimisliiduga Tegus Tallinn. Ühiseks nimeks määrati "Savisaare valimisliit ja Tegus Tallinn".

Savisaar ütles Yana Toomile valimisliidu loomisel, et valimisliit hävitab Keskerakonna.

Hariduskäik

• 1966 lõpetas 8. klassi Vastse-Kuuste Koolis
• 1966–1968 õppis Tartu 7. Keskkoolis
• 1969 lõpetas Tartu Kaugõppekeskkooli
• 1973 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena
• 1980 sai ta Lembit Valdi juhendamisel filosoofiakandidaadiks väitekirjaga "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused"

Ametikohad

• 1967–1969 vabariiklikus haiglas sanitar
• 1969–1970 ELKNÜ Tartu linnakomitee instruktor
• 1970–1973 riiklikus arhiivis arhivaar
• 1973–1976 Ahja Keskkooli õpetaja
• 1976–1979[viide?] Eesti Õpilasmaleva komandöri asetäitja, komissar
• 1980–1985 Tallinna Linna Mererajooni RSN Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees
• 1982 Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõud ja dotsent
• 1985–1988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja
• 1988–1989 juhtimissüsteemide Projekteerimis- ja Konstrueerimisbüroo "Mainor" teadusdirektor
• 1989–1990 Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja, Plaanikomitee esimees
• 1990 Eesti NSV majandusminister
• 1990–1992 Eesti peaminister
• 1992–2007 VII, VIII, IX, X ja XI Riigikogu liige
• 1992–1995 Riigikogu aseesimees
• 12. aprill – 10. oktoober 1995 siseminister
• 1996–1999 Tallinna Linnavolikogu esimees
• 2001–2004 Tallinna linnapea
• märts – 13. aprill 2005 Tallinna Linnavolikogu esimees
• 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister
• 2006– MTÜ Lähiajaloo Uuringute Instituut juhatuse liige
• 9. aprillist 2007 kuni 30. septembrini 2015 Tallinna linnapea (kõrvaldatud kohtu poolt linnapea ametist kriminaaluurimise ajaks)

Tunnustus ja tiitlid

• 1986 Ajakirja Looming 1985. aasta publitsistika aastapreemia artikli "Toitlusprobleemi mõned tahud" eest
• 1987 Tartu Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna rändauhind "Majandusmõte"
• 1988 Juhan Smuuli kirjanduspreemia (artiklid "Võitlus mõtteviisi pärast", "Rahvussuhted Eestis — 1970.-1980. aastad", "Revolutsioon jätkub", "9000 meetri kõrgusel maapinnast")
• 1992 andis roosikasvataja Mart Ojasalu enda aretatud roosisordile nime 'Peaminister Savisaar'
• 1995 Pressivaenlane
• 2000 Vinni valla aukodanik
• 2001 Riigivapi II klassi teenetemärk
• 2005 Läti Kolme Tähe orden
• 2006 Riigivapi I klassi teenetemärk
• 2008 Madalmaade Oranje-Nassau ordeni suurrist 
• 2007 Tallinna vapimärk
• 2022 EELK Teeneteristi 3. järk

Ühiskondlik tegevus

• Eesti Jalgpalliliidu president (1990–1992)
• Eesti Keskerakonna esimees (12. oktoober 1991 – 10. oktoober 1995 ja 30. märts 1996 – 5. november 2016)
• Estonia Seltsi liige (alates 1993)
• MTÜ Šoti Sõprade Klubi liige
• Eesti Sumoliidu president (1997–1998)
• Vinni valla aukodanik (alates 20. septembrist 2000)
• MTÜ LiVal sport liige (alates 2002)
• Osatäitmine filmis "Vanad ja kobedad saavad jalad alla" (2002)

Edgar Savisaar on Eesti Rooma Klubi liige.

2010. aastast kuni 2. maini 2018.a. oli ta Eesti Uisuliidu president.

Hinnangud tegevusele ja isikule

Savisaare tegevusele on antud erinevaid hinnanguid. Väidetavalt peavad ühed teda laulva revolutsiooni kangelaseks ja rahva huvide kaitsjaks. Teised peavad teda kardetavavaks tagurlaseks ja võimalikuks Eesti huvide reetjaks, kes tuleks iga hinna eest võimult eemal hoida.

Teatrikriitik Meelis Oidsalu on öelnud, et "Edgar Savisaar ise on vilunud meediasündmuste lavastaja ja Eesti meedia tema talendi andunud tarbija. Olga Sõtnik on kirjeldanud Savisaart kui avalikkuse tähelepanust sõltuvuses olevat isikut. Ta on öelnud, et "Kui eesti meedia tahaks Savisaarele haiget teha, siis võiks temast kas või ühe päeva mitte kirjutada. Unustada teda. Nagu poleks olemas. See oleks tema jaoks palju suurem löök kui süüdistused ja ülekuulamised."

Andrus Kivirähk on nimetanud teda Hundisilma vanapaganaks ja öelnud, et "Ennekõike iseloomustab aga vanapaganat see, et ta on igavene. Ja seda võib väita ka Savisaare kohta." Samas arvustuses tõi ta välja, et "Vanapagan teebki peaasjalikult kurja. Selles pole midagi üllatavat. Kedagi ei raba teade, et vanapagan teeb jälle oma tempe. Selline ta lihtsalt juba kord on, säärased on põrgu kombed."

Kajastamine kultuuris

2015. aastal lavastas Eesti teater NO99 antiiktragöödia vormist mõjutatud muusikali Savisaar, kus nimitegelast mängis Marika Vaarik.

Isiklikku

Esimesest abielust Kairega on Edgar Savisaarel poeg Erki, kellel on tütred Elis ja Riin.

Teisest abielust Liis'iga on Edgar Savisaarel tütar Maria ja poeg Edgar.

Ta abiellus 19. oktoobril 1996 Vilja Savisaarega (varasem nimi Laanaru). Neil on tütar Rosina. 15. detsembril 2009 teatasid Savisaared, et on otsustanud oma abielu lahutada.

Savisaar elas Lääne-Virumaal Vihula vallas Eru külas Hundisilma talus.

Terviseprobleemid

Edgar Savisaar põdes diabeeti.

Savisaar viibis 17. märtsist 12. maini 2015 Tartu Ülikooli kliinikumi intensiivravi osakonnas. Tal oli streptokoki Streptococcus pyogenes põhjustatud toksilise šoki sündroom, mille tõttu olid oluliselt kahjustatud neerud jt elundid. 19. märtsil tehti narkoosi all hoitavale Savisaarele lõikus. 

23. märtsil amputeeriti tema parem jalg ülaltpoolt põlve.

1. aprillil 2015 ütles Savisaart opereerinud Peep Talving, et Savisaare seisund on paranemas ja usutavasti saab ta poliitikasse naasta. Aprilli alguses ärkas Savisaar narkoosist. 12. mail viidi ta üle Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravi osakonda, mis asub Magdaleena korpuses. 31. mail ja 18. juunil viibis Savisaar mõnda aega kodus Hundisilmal, alates 19. juunist oli ta taastusravil kodus. 5. augustil teatati, et Savisaar on tagasi tööl.

Kiiruseületamised

1999. aastal ületas Savisaar Tallinnas Peterburi teel lubatud sõidukiirust 27 kilomeetriga tunnis ja sai selle eest 1230 krooni trahvi.

10. juulil 2007 ületas Savisaar Lääne-Virumaal Palmse mõisa lähedasel teel kiirust 51 km/h, sõites teelõigul, kus lubatud on kuni 30 km/h, kiirusega 81 km/h. Ida politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond määras talle 3900 krooni trahvi ja peatas tema juhtimisõiguse 3 kuuks. Savisaar ei vabandanud ega kahetsenud, vaid kirjutas oma blogis 1. augustil 2007, et tavaliselt selliste rikkumiste eest juhtimisõigust ei peatata: "Aga veelkord – ma ei õigusta oma teguviisi ja olen karistuse ära teeninud. See võrdsetest võrdsem kohtlemine teeb mulle au." Sellega, et temalt nõutakse rohkem kui teistelt poliitikutelt, olevat teda tõstetud moraalselt kõrgemale näiteks Andrus Ansipist ja Mart Kadastikust.

25. septembril 2011 ületas Savisaar kiirust Tallinna–Narva maantee 60. kilomeetril sõites 90 km/h alas vähemalt sõidukiirusega 137 km/h.

Publikatsioone

Raamatud

• 1980 "Eesti Õpilasmaleva areng", Tallinn
• 1983 koos Lembit Valdiga. "Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid", Tallinn
• 1983 koos Kalju Otsaga. "Rahvasaadiku pilguga: Tallinna Mererajooni Rahvasaadikute Nõukogu töökogemusi", Tallinn
• 1986 "Tööviljakus. Töödistsipliin. Tööaeg", Tallinn
• 1986 koos Roland Vinkeliga. "Looduskaitse ja õpilasmalev", Tallinn
• 1986 Edgar Savisaar (koostaja). "Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis", Tallinn. Tõlkinud Ilmar Rattus.
• 1987 "Võitlus noorsoo pärast", Tallinn
• 1988 "Revolutsioon jätkub", Tallinn, ISBN 5-450-00043-X
• 1990 "Kõned", Tallinn, ISBN 5-460-00528-8
• 1999 "Usun Eestisse", Tallinn, ISBN 9985-71-098-3
• 2004 "Peaminister: Eesti lähiajalugu 1990–1992", Tartu, ISBN 9985930436
  • Tõlge soome keelde: "Viron vaaran vuodet", Helsingi 2005, tõlkinud Jouko Vanhanen ja Raija Hämäläinen ISBN 951-31-3456-3
• 2008 "Majanduspoliitika", Tallinn, ISBN 9789949159277
• 2009 "Kuidas ületada kriis?", Tallinn, Eesti Keskerakond, ISBN 9789949187058
• 2014 "Taimetark Maara jõuluime". Tallinn, Fixor Holding, ISBN/ISSN 9789949380701

Artiklid raamatutes ja ajakirjades

• 1994 "Uus poliitika tulekul". – "Uus poliitika tulekul", Tallinn 1994, ISBN 9985601106
• 1999 "Ühistransport on linnale tähtis". – Sõitja, nr 5
• 2000 Keskerakonna esimees Edgar Savisaar: "Laari valitsuse tegevus on hindamatu" (intervjuu /Peeter Ernits, ajakiri Luup, nr 6 (115)
• 2000/01 Koos Villu Reiljani, Viktor Andrejevi ja Aldo Vinkeliga. "Opposition parties' letter to the Ambassador of the U.S.", Tallinn, 20. juuli 2000. – The Monthly Survey of Baltic and Post-Soviet Politics, nr 3 (105)
• 2002 "Eesti on tasakaalust väljas, kuid vankri saaks veel teele". – Raivo Vetik (toim). "Kaks Eestit: artiklite, ettekannete ja analüüside kogumik", Tallinn ISBN 9985-58-234-9
• 2002 "Igaunija un Latvija: desmit gadi pēc atjaunotas neatkarības. Estonia and Latvia – ten years since the renewal of the independence". – Sarežģītais gājums: veltījums Latvijas Republikas neatkarības atjaunošanai. The complicated road: a dedication to the restoration of independence of the Republic of Latvia, Riia
• 2004 Tallinna linnapea Edgar Savisaare tervitus. – Tallinna Tehnikaülikooli aastaraamat 2003 Tallinn
• 2007 peatükk raamatus: Ene Sepp (toim): "Peaministrid: Eesti Vabariigi poliitiline lähiajalugu", Tallinn, ISBN 9789985967454
• Eesti väljumine kriisist sõltub ekspordist. – Ärielu, 28. oktoober 2008, lk 66–68.

Kirjandust Edgar Savisaare kohta

Raamatuid

• Vilja Savisaar. "Valguses ja varjus", 1995
• Vilja Savisaar, Küllo Arjakas. "Rahvarinne" 2002
• Urmi Reinde. "Vilja Savisaar – ema, kes võitis", Tallinn 2002
• Toivo Tootsen. "Tegijad: Arnold Rüütel, Edgar Savisaar, Liina Tõnisson, Arvo Haug, Vaino Väljas, Eha Kostabi, Hardi Tiidus" Tallinn: Ivo Parbus, 2003
• Tuuli Koch. Savisaar – tujukas mängur. Ajakirjade kirjastus, 2011, ISBN 9789949476282, ISBN 9789949476398 (e-raamat)
• Paavo Kangur. Mängur – Edgar Savisaare tegelik lugu. 2019

Artikkel

• Jüri Saar: Savisaare kohtusaaga kui muinasjutt, postimees.ee, 11. jaanuar 2019, 12:58