Karl Selter

Karl Selter (24. juuni 1898 Kapu küla, Koeru vald – 31. jaanuar 1958 Genf) oli Eesti jurist, diplomaat ja poliitik. Ta oli 1938–1939 Eesti Vabariigi välisminister. Karl Selter on läinud ajalukku sellega, et just temal tuli 1939. aastal Moskvas kirjutada alla nn baaside lepingule.

Elulugu

Aastal 1914 lõpetas Westholmi eraprogümnaasiumi, 1916 Peetri Reaalkooli ja 1921 Tallinna Õhtugümnaasiumi. Osales õppursõdurina Vabadussõjas ja sai seal haavata. 1919–1921 osales vabakuulajana Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. 1921–1925 õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas ja astus korporatsioon Vironiasse. Töötas mitmel ametikohal sõja- ja kohtuministeeriumis ja vandeadvokaadina. 20. oktoobrist 1933 kuni 9. maini 1938 oli majandusminister ja 9. maist 1938 kuni 12. oktoobrini 1939 välisminister. Aastal 1939 määrati Eesti esindajaks Rahvasteliidu juurde Genfis. Ta oli ühtlasi aastatel 1939–1940 saadikuks Vatikanis ja 1940 Šveitsis Bernis. 1936 Eesti Olümpiakomitee liige, Eesti Aeroklubi president. 1937 aastal Rahvuskogu liige, 1938 asutatud Loodusvarade Instituudi auliige.

Konstantin Päts ütles tema kohta: "Selter pole minu valitsuses mitte ainult kasvult kõige pikem, vaid ka vaimuannetelt ja võimetelt" (Minister Karl Selter †. Võitleja, veebruar 1958, nr. 2, lk. 5).

Kuni 29. novembrini 1939 I Riigivolikogu liige 74. valimisringkonnast.

Jäi elama Šveitsi ja oli Eesti mitteametlik esindaja Saksamaa LV valitsuse juures Bonnis ning Euroopa Ikestatud Rahvaste Esinduskogu Eesti delegatsiooni liige.

Tema isa oli Joosep Selter (28. oktoober 1871 Koeru, Järvamaa – 13. jaanuar 1940 Tallinn).

Autasud

• Kotkaristi teenetemärgi I klass (20. veebruar 1935)
• Eesti Punase Risti teenetemärgi II klass
• Pälvis ka Soome, Hollandi, Belgia, Läti ja Saksamaa aumärke.

Artikleid

• "Kas olite silmakirjalikult truud K. Pätsile?" Stockholms-Tidningen Eestlastele, 20. veebruar 1953, nr. 41, lk. 2.

Kirjandus

• Pääro – Karl Selteri sünnikoht Kultuur ja elu.
• EE 14.kd. ja "Eesti majandustegelased" (1938).
• Minister Karl Selter †. Võitleja, veebruar 1958, nr. 2, lk. 5.