Stanisław Redens
- Geburt:
- 17.05.1892
- Tot:
- 12.02.1940
- Zusätzliche namen:
- Stanislav Redens, Станислав Францевич Реденс, Francevich, Stanisław Redens, Станислав Реденс, Stanisław Francewicz Redens
- Kategorien:
- , , Bolschewik, KGB, Kommunist, Opfer der Repression (Völkermord) des sowjetischen Regimes
- Nationalitäten:
- pole
- Friedhof:
- Moscow, Donskoy Cemetery
Stanisław Francewicz Redens (vene keeles Реденс Станислав Францевич) (17. mai 1892 Mińsk Mazowiecki – 12. veebruar 1940 Moskva NSV Liit) oli poola päritolu nõukogude riigiametnik ja riikliku julgeolekuasutuse (Tšekaa/GPU/NKVD) juhtivtöötaja.
Stanisław Redens liitus Venemaa SDTP 1914. aastal, pärast 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni oli ta aastatel 1918–1920 Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Kontrrevolutsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Ülevenemaalise Erakorralise Komisjoni esimehe Feliks Dzeržinski sekretär.
1919. aasta 3. juunist Nõukogude-Ukraina sõja ajal oli ta Punaarmee poolt vallutatud Ukrainas Kiievi Tšekaa esimees, jaanuarist 1920 Odessas ja hiljem Harkivi Tšekaa esimees;
1921. aasta jaanuarist Krimmi Tšekaa esimees, juhendas pärast 1920. aasta lõpul Punaarmee väeosade poolt vallutatud Krimmis Peter von Wrangelli armeest mahajäänud sõjaväelaste ja toetajate vastu Punase terrori läbiviimist;
1921. aastast Tšekaa/Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuva Riikliku Poliitvalitsuse Administratiiv-organisatsioonilise valitsuse ülem.
1922–1924 Krimmi Riikliku Poliitvalitsuse ja Musta mere laevastiku eriosakonna ülem.
1924–1926 NSV Liidu Kõrgema Rahvamajandusnõukogu Presiidiumi esimees;
1926. aastast NSV Liidu Tööliste ja Talupoegade Inspektsiooni rahvakomissariaadi juht;
1927–1934 ÜK(b)P KK liige ja kuni 1934 ÜK(b)P KK Keskkontrollkomisjoni.
1928. aasta 10. novembrist oli Redens Taga-Kaukaasia Sotsialistlike Nõukogude Vabariikide Föderatiivne Liidu Ühendatud Poliitvalitsuse ülem kuni 1931. aastani, millal vahetati välja senise ülema asetäitja Lavrenti Beria vastu;
1931. aasta 17. maist määrati Redens kollektiviseerimise haripunktis NSV Liidu RKN juures asuva OGPU Täievoliliseks esindajaks Valgevene sõjaväeringkonda ja Valgevene NSV OGPU esimeheks, kus ta teenis kuni augustini 1931;
1933. aasta 20. veebruarist määrati ta OGPU Täievoliliseks esindajaks Moskva oblastis ning pärast NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi loomist 15. juulil 1934 NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Moskva oblastivalitsuse ülemaks, kus teenis jaanuarini 1938;
20. jaanuaril 1938 määrati Kasahhi NSV siseasjade rahvakomissariks, kuulus Kasahhi SARK-i Erinõupidamise (Troika) koosseisu, kes kinnitas kohtuväliste repressioonide otsuseid.
Vahistamine ja surm
Stanisław Redens kõrvaldati siseasjade rahvakomissari ametikohalt ja vahistati 1938. aasta 21. novembril, süüdistatuna "Poola fašistliku organisatsiooni loomises SARK-is".
Stanisław Redens lasti maha NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegiumi otsusega 21. jaanuaril 1940.
Rehabiliteeriti NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegiumi otsusega 16. novembril 1961.
Redens valiti ÜK(b)P XV ja XVI kongressidel ÜK(b)P KK liikmeks, XVII kongressil valiti ta ÜK(b)P Keskkontrollkomisjoni. 1937. aastast NSV Liidu Ülemnõukogu I koosseisu saadik.
Isiklikku
Stanislaw Redens oli Feliks Dzeržinski sugulane – õe-/vennapoeg, ta oli abielus Jossif Stalini naise Nadežda Allilujeva õe Anna (Allijujeva) Redensiga.
Ursache: wikipedia.org, memo.ru
Keine Orte
Name | Beziehung | Beschreibung | ||
---|---|---|---|---|
1 | Anna Redens | Ehefrau | ||
2 | Sergejs Allilujevs | Schwiegervater | ||
3 | Евгения Аллилуева | Schwägerin | ||
4 | Nadezhda Alliluyeva | Schwägerin | ||
5 | Josef Stalin | Entfernter Verwandter | ||
6 | Felix Dserschinski | Chef | ||
7 | Lev Kamenev (Rosenfeld) | Gegner | ||
8 | Grigori Sinowjew | Gegner |