Teodors Ķirsis

Teodors Ķirsis (25. november 1942 Jelgava – 10. detsember 2003 Uus-Meremaa) oli Läti ettevõtja, ühiskonnategelane ja alpinist. Ta on kahe alpinismialase raamatu autor.

Elulugu

Hariduse sai ta Jaunpilsi keskkoolis ja Riia Polütehnilises Instituudis. Pärast õpingute lõppu asus tööle Polütehnilises Instituudis masinaehituse kateedri laboratooriumis assistendina, töötas ka dotsendina, kateedri juhatajana ja Tööstuslike ärisüsteemide instituudi direktorina. Seejärel töötas NCC Industry Latvija ehitusteeninduskeskuses, alguses direktorina, hiljem asepresidendina.

Ķirsis oli üks silmapaistvamaid Läti alpiniste. Ta oli vallutanud kõik NSVL territooriumil asunud üle 7000 meetrised tipud (Kommunismi, Võidu, Korženevskaja, Lenini, Hantengri tipp), mille eest ta sai "Lumeleopardi" aunimetuse.[3][1] Pärast Läti iseseisvuse taastamist asus ta vallutama Himaalaja mäetippe. 14. mail 1995 tõusis ta koos Imants Zaulsiga esimeste Läti alpinistidena maailma kõrgeima mäe Mount Everesti (8848 m) tippu. Ta tõusis ka Dhaulagiri tippu (8167 m; 10. oktoobril 1993 koos Imants Zaulsi ja Ilgvars Paulsiga) ja mitmete teiste mägede tippu. Elu jooksul juhtis ta umbes 50 alpinismiekspeditsiooni. 2001. aasta jaanuariks oli ta tõusnud kõikide kontinentide kõrgematele mäetippudele.[3] 1996. aastal pälvis ta Kolme Tähe ordeni.

10. detsembril 2003 (koduse aja järgi 9. dets) hukkus ta koos oma tütre Evija Ķirse ja veel kahe läti alpinistiga (Ilmārs Bernānsja Aivars Prošenkovs) Uus-Meremaal, olles tõusnud programmi "7 mäetippu Lätile" raames Aorakile (3754 m). Neist ka I.Bernāns oli varem pärjatud "Lumeleopardi" tiitliga.