Jēkabs Peterss

Jēkabs Peterss (vene keeles Петерс Яков Христофорович) (3. detsember 1886 Aizpute maakond Kuramaa kubermang – 25. aprill 1938 Moskva NSV Liit) oli nõukogude riigiametnik ja julgeolekutöötaja, Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Kontrrevolutsiooni, Spekulatsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Ülevenemaalise Erakorraline Komisjoni esimehe asetäitja, esimehe ajutine kohusetäitja ja Revolutsioonilise Tribunali esimees.

Noorus

Jēkabs Peterss sündis Kuramaal, Aizpute maakonnas ning omandas alghariduse ministeeriumikoolis, lõpetades 3,5 aastaga 2-klassilise kooli, pärast mida asus tööle karjapoisina, sulasena aastatel 1894–1904; seejärel Liibavi sadama elevaatoris 1904–1905; 1904. aastal liitus Läti sotsiaaldemokraatidega; 1905–1907 aastani töötas Liibavi võitehases ning tegeles ka poliitilise tegevusega, oli poliitvangidele materiaalse toetuse kogumise koguja, 1906liitus VSDT(b)P-ga.

1907. aasta märtsis, Jēkabs Peterss vahistati süüdistatuna streigi ajal tehesedirektorile kallaletungis, viibis eeluurimise all Liibavi vanglas 1907. aasta märtsist kuni 1908. aastani, kuid Riia Sõjakohus mõistis ta 1908. aasta lõpus õigeks. 1908. aasta detsembrist kuni 1909. aastani töötas Liibavi saekaatris.

1909. aastal ta emigreerus esmalt Saksamaale ja siis Suurbritanniasse ning liitus Suurbritannia sotsialistliku parteiga.

16. detsembril 1910 röövisid Londonis emigratsioonis viibivad Läti sotsiaaldemokraatliku partei liikmed juveelipoodi Londonis Houndsditchi tänaval ning tapsid kolm neid kinni pidama saabunud inglise politseinikku ja kolme haavasid. 3. jaanuaril 1911 peeti osa röövis kahtlustavaid, sh ka Peterss, kinni ning ta viibis vahi all viis kuud, kuid vabastati kohtus süütõendite puudumise tõttu.

Suurbritannias Jēkabs Peterss abiellus Maisie Freemaniga, kellega aga lahutas abielu 1917. aastal, kui pärast veebruarirevolutsiooni suundus tagasi Lätimaale.

1917. aasta kevadel saabus Jēkabs Peterss läbi Suurbritannia vägede valvatava Murmanski ja Petrogradi tagasi Lätimaale, kus ta valiti Läti SDTP I konverentsil 1917. aasta märtsist Läti Sotsiaaldemokraatide Keskkomitee liikmeks ja oli ka Läti sotsiaaldemokraatide esindaja VSDT(b)P Keskkomitee juures.

1917. aasta veebruarirevolutsioonile järgnenud ajal oli Jēkabs Peterss augustis–oktoobris XII armee Sõja-Revolutsioonikomitee liige ning juulist–septembrini Wolmari linnas ilmunud ajalehe Cinja toimetaja.

Oktoobrirevolutsioon

Jēkabs Peterss oli aktiivne bolševike partei liige ja 1917. aasta novembrist Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee liige.

Osalus nõukogude repressiivasutuses

1917. aasta detsembrist oli Jēkabs Peterss Vene SFNV RKN juures asuva Kontrrevolutsiooni, Spekulatsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Ülevenemaalise Erakorraline Komisjoni kolleegiumi liige ja Tšekaa sekretär;

• 21. detsembrist 1917 kuni jaanuarini 1918 oli Jēkabs Peterss Tšekaa esimehe (F. Dzeržinski) abi;
• 1917. aasta detsembrist 1919. aasta maini Tšekaa Presiidiumi liige;
• 1918. aasta jaanuarist 7. juulini Tšekaa esimehe asetäitja;
  • 1918. aasta maist oli ta Tšekaa rahandusosakonna ülem;
  • 1918. aasta 7. juunist juulini oli ta Tšekaa Informatsiooniosakonna juhataja;
• 1918. aastast 1919. aasta märtsini oli ta Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Erakorraline Komisjoni esimehe Feliks Dzeržinski asetäitja
  • 7/8. juulist 22. augustini 1918, III Vene revolutsiooni ajal, Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Erakorralise Komisjoni esimehe kohusetäitja
  • 22. augustist 1918 5. märtsini 1919 taas Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Erakorralise Komisjoni esimehe asetäitja;

• 20. detsembrist 1918 1919. aasta märtsini oli Jēkabs Peterss üks kolmest Moskva Revolutsioonilise Tribunali esimehest (Tribunali esimehed A.Djakonov, J. Peterss ja М. Janõšev olid vahetustega tribunali eesistujad) ja ka Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee TK juures asuva Revolutsioonilise Tribunali esimees, Moskvas;
  • 1919. aasta maist 12. juunini Moskva Revolutsioonilise Tribunali (ainus) esimees;
• 8. juulist kuni augustini 1920 Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee Revolutsioonilise Tribunali esimees.

Osalus Venemaa kodusõjas

Aastatel 1918–1921 toimunud Venemaa kodusõjas oli Jēkabs Peterss:

Petrogradis

• 1919. aasta märts–aprill, Petrogradi erakorraline komissar
• 1919. aasta märts–aprill, Petrogradi kindlustatud rajooni komandant

Lõuna-Venemaal ja Ukrainas

• 1919. aasta 16. augustist septembrini oli Jēkabs Peterss Vene SFNV RKN juures asuva Kontrrevolutsiooni, Spekulatsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Ülevenemaalise Erakorralise Komisjoni volinik Ukrainas (Nõukogude-Ukraina sõjas);
• 1919. aasta 24. augustist 23. septembrini Kiievi kindlustatud rajooni komandant;
• 1919. aasta 23. septembrist 24. oktoobrini Tuula kindlustatud rajooni sõjanõukogu liige;

• 1919. aasta detsembrist 1920. aasta jaanuarini Raudteedel erakorralise olukorra kehtestamise Erikomisjoni liige ja esimehe asetäitja;
  • 1920. aasta jaanuarist Kontrrevolutsiooni, Spekulatsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Ülevenemaalise Erakorralise Komisjoni volinik ja komissar Põhja-Kaukaasia raudteedel;
  • 1920. aasta veebruaris-märtsis Vladikavkazi raudteede komissar;
• 1920. aastal Rostovi Sõja-Revolutsioonikomitee esimees;

1920. aasta kevadsuvel haigestus tüüfusesse ning aprillis-juunis viibis ravil;

Turkestanis ehk Kesk-Aasias

• 1920. aasta juulist 1921. aasta detsembrini, Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee ja Vene NSFV RKN Turkestani komisjoni liige;
• 1920. aasta augustist 1921. aasta novembrini, Vene SFNV RKN juures asuva Kontrrevolutsiooni, Spekulatsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Ülevenemaalise Erakorralise Komisjoni volinik Turkestani ANSV-s
• 1920. aasta 29. juulist 1921. aasta detsembrini, ÜK(b)P Keskkomitee Turkestani büroo liige.

Osalus nõukogude repressiivasutuses

Pärast Venemaa kodusõja lõppu jätkas Perterss teenistus nõukogude repressiivasutuses:

• 1922. aasta 6. juunist 1923. aasta 4. jaanuarini, Riikliku Poliitvalitsuse esindaja Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee juures asuvas Kõrgemas Tribunlis;
• 1922. aasta 2. juunist 1929. aasta 31. oktoobrini, Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Kontrrevolutsiooni, Spekulatsiooni ja Sabotaaži Vastu Võitlemise Ülevenemaalise Erakorralise Komisjoni Salajas-Operatiivvalitsuse Idamaade osakonna ja seejärel NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu juures asuva Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse Idamaade osakonna ülem
  • 1922. aasta 4. juulist 1923. aasta 2. septembrini Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuva Riikliku Poliitvalitsuse (GPU) Kolleegiumi ja
  • 1923. aasta 18. septembrist 1929. aasta 26. oktoobrini NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuva Ühendatud Riikliku Poliitvalitsuse (OGPU) Kolleegiumi liige.
• 1923. aasta 4.–29. jaanuarini Vene SFNV Ülemkohtu Kohtukolleegiumi liige;
• 1923. aasta 29. jaanuarist 1924. aastani Vene SFNV Ülemkohtu Kriminaalasjade Kohtukolleegiumi liige;
• 1923. aasta septembrist 1927. aasta jaanuarini NSV Liidu Ülemkohtu liige;

Jēkabs Peterss määrati 1924. aastal nõukogude järelevalveasutuse Tööliste ja Talupoegade Inspektsiooni üldosakonna juhatajaks 7. juunist 1924 ning ta töötas sel ametikohal kuni 25. maini 1925; 9. juunil 1925 määrati ta TTI asjadevalitsejaks, kellena töötas kuni 1927. aastani; Peterss oli ka NSV Liidu TTI RK Kolleegiumi liige 25. maist 1925 kuni 14. juunini 1930.

Aastatel 1923–1927 oli Jēkabs Peterss ÜK(b)P Keskkontrollikomitee Parteikolleegiumi liige;

• 1925. aasta 26. maist 1930. aasta juunini, NSV Liidu RKN Administratiiv-finantskomisjoni liige;
• aastatel 1926–1930 NSV Liidu TTI Rahvakomissariaadi, Administratiivorganite grupi juhtaja;
• 1927. aasta 19. detsembrist 1930. aasta 13. juulini oli ta KKK Presiidiumi kandidaat;
• 1930. aasta 14. juunist 1932. aastani, TTI Moskva oblasti Kontrollkomisjoni esimees;
• 10. veebruarist 1934 kuni 26. novembrini 1937 ÜK(b)P Keskkomitee juures asuva Parteikontrollikomisjoni liige.

Osalus nõukogude võimuasutustes

1917. aastal toimunud II Nõukogude kongressil valiti Jēkabs Peterss Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmeks; ta oli ka Petrogradi SRK likvideerimiskomisjojni liige 1917. aasta novembris-detsembris.

• 25. aprillist 1923 kuni 26. jaanuarini 1934 ÜK(b)P Moskva kubermangukomitee liige
• 19. detsembrist 1927 kuni 26. juunini 1930 ÜK(b)P Moskva kubermangukomitee Presiidiumi liikmekandidaat
• 14. juunist 1930 kuni 16. jaanuarini 1934 ÜK(b)P Moskva kubermangukomitee esimees
• 13. juulist 1930 kuni 26. jaanuarini 1934 ÜK(b)P Moskva kubermangukomitee Presiidiumi liige

Jēkabs Peterss vahistati 26. novembril 1937, mõisteti NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegiumi poolt süüdi ja hukati 25. aprillil 1938.