Aleksander III

Aleksander III (Александр III Александрович; 10. märts (26. veebruar) 1845 – 1. november (20. oktoober) 1894) oli Venemaa keiser 1881–1894, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast. Ta oli Aleksander II poeg ja Nikolai II isa. Ta on läinud ajalukku repressiivse poliitika rakendajana ning venestamise algatajana.

Noorus

Tsareevitš Aleksander Aleksandrovitši juhendajad nooruses olid Sergei Solovjov (1820–1879), Mihhail Dragomirov, Konstantin Pobedonostsev, Nikolai Zinovjev. Osales Vene-Türgi sõjas aastail 1877–1878.

Sisepoliitika

Aleksander sai troonile pärast oma isa Aleksander II tapmist narodnikute poolt 1881. aastal. Seetõttu otsustas ta mitte jätkata isa liberaalsete joontega poliitikat, vaid koondada kogu võimu keisri ümber ja luua teisitimõtlejate rangemaks kontrolliks politseiriigi. Karmistati tsensuuri ja suurendati riigi propagandat.

Samas püüdis ka talurahva olukorda parandada aeglaste protsesside teel – vähendas maa päriseksostu hindu, lõi Talupidajate panga (Крестьянский банк) soodsa laenu saamiseks maade väljaostmiseks mõisnikelt.

Venemaa kultuuri ja ideoloogilises määratluses eemaldus ta Euroopast ning arendas teooriat Venemaa ainulaadsest rollist maailma kultuuriruumis.

Välispoliitika

Välispoliitiliselt lähenes Venemaa tema ajal Prantsusmaale, tollega sõlmiti 1891 ka liiduleping. Tema 13-aastase valitsusaja jooksul ei osalenud Venemaa ainsaski sõjas. Saksamaaga jäid suhted segaseks, kuid selle tõttu, et keiser Wilhelm II toetas Austria-Ungarit, hakkasid Vene-Saksa suhted peagi halvenema.

1885. aastal viis lõpuni Kesk-Aasia ühendamise Venemaaga.

Isiklikku

Ta abiellus Taani kuninga Christian IX ja Hessen-Kasseli Louise tütre, printsessi Dagmariga (pärast vene õigeusku üleminekut venepärane valitsejannanimi Maria Fjodorovna) (1847–1928), kes sünnitas talle neli poega ja kaks tütart:

• troonipärija Nikolai Aleksandrovitš (1868–1918), Venemaa keisrina Nikolai II
• suurvürst Aleksandr Aleksandrovitš (1869–1870)
• suurvürst Georgi Aleksandrovitš (1871–1899)
• suurvürstinna Ksenja Aleksandrovna (1875–1960)
• suurvürst Mihhail Aleksandrovitš (Venemaa keisrina Mihhail II) (1878–1918)
• suurvürstinna Olga Aleksandrovna (1875–1960)

Seosed Eestiga

• 17. oktoobril 1888 pandi Aleksander III ja tema kaaskonna rongil toime atentaat, millest ta pääses. "Imelise pääsemise" auks püstitati Venemaa keisririigis mälestusmärke, sh Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis Pullapääl ning Tallinnas Viru väljakul Aleksander Nevski kabel.
• Eesti Aleksandrikool
• Aleksander III valitsusajal kehtinud rahuaja tõttu nimetati teda rahvapäraselt austava nimega "Aleksander III, Rahutooja".