Konstantínos I

Konstantínos I (2. august 1868 Ateena – 11. jaanuar 1923 Palermo) oli Hellenite (Kreeka) kuningas.

Konstantínos oli Hellenite kuninga Geórgios I vanim poeg ja sai pärast tolle tapmist 1913. aastal troonile. Tema kaks valitsusaega ei kujunenud aga edukaks.

Esimese maailmasõja ajal ei tahtnud Saksa-sõbralik Konstantínos Saksamaale sõda kuulutada. Seepeale ähvardas Suurbritannia Ateenat pommitada, kui Konstantínos troonist ei loobu. Konstantínos lahkus eksiili ja temaga tuli vanim poeg Geórgios. Uueks kuningaks sai keskmine poeg Aléxandros I, kes kuulutaski Saksamaale sõja. Konstantínos ise ei tunnistanud kunagi Aléxandrost kuningaks, vaid ainult regendiks.

Kolm aastat hiljem suri Aléxandros veremürgitusse, mille sai ahvi hammustusest, ja Konstantínos I pääses referendumi tulemusena 19. detsembril 1920 troonile tagasi. Rahvas eelistas Konstantínost Aléxandros tütrele Alexandrale, kes oli sündinud pärast oma isa surma. Alexandra sai pärast Jugoslaavia kuningannaks.

1919 puhkes sõda Türgiga, mis kestis 1922. aastani. Kreeka sai sõjas lüüa ja pärast kaotust Smyrna lahingus sundis sõjavägi 27. septembril 1922 Konstantínose taas troonist loobuma. Geórgios krooniti uueks kuningaks.

Perekond

Konstantínos abiellus 27. oktoobril 1889 Preisimaa printsessi Sophiega, kes oli Preisimaa kuninga ja Saksa keisri Friedrich III ja Suurbritannia printsessi Victoria tütar. Abielust sündisid:

• Geórgios II (1890–1947), hellenite kuningas 1922–1924 ning 1935–1947.
• Aléxandros I (1893–1920), hellenite kuningas 1917–1920.
• Eléni (Helena; (1896–1982), oli abielus Rumeenia kuninga Carol II-ga
• Pávlos I (1901–1964), hellenite kuningas 1947–1964
• Iríni (1904–1974), oli abielus neljanda Aosta hertsogi Aimonega
• Ekateríni (1913–2007), oli abielus major Richard Brandramiga