Charles de Gaulle
Charles de Gaulle
- Sünniaeg:
- 22.11.1890
- Surma aeg:
- 09.11.1970
- Teised nimed, pseudonüümid:
- Charles de Gaulle, Šarls Andrē Žozefs Marī de Golls, Шарль Андре́ Жозе́ф Мари́ де Голль, , Charles André Joseph Marie de Gaulle, Шарль де Голль, Андре́ Жозе́ф Мари́
- Kategooriad:
- Osaleja II maailmasõda, Peamine, Poliitik, President, WWI osaleja
- Kodakondsus:
- prantslane
- Kalmistu:
- Määra kalmistu
Charles André Joseph Marie de Gaulle (22. november 1890 Prantsusmaa, Lille – 9. november 1970) oli Prantsuse sõjaväelane ja riigimees.
Charles de Gaulle sündis katoliiklikus ja patriootlikus perekonnas.
Suurema osa oma elu esimesest viiekümnest aastast oli de Gaulle sõjaväelane.
Tema tähelend algas Teise maailmasõja puhkemisega. Kui Saksamaa tungis 10. mail 1940 Prantsusmaa territooriumile, juhatas kolonel Charles de Gaulle 4. soomusdiviisi, mis paiknes Maginot' liinil. Et sakslaste sõjaplaan nägi ette rünnakut Hollandi ja Belgia kaudu, oli 4. soomusdiviis esialgu tegevuseta. Esimest korda astus de Gaulle oma diviisiga lahingusse alles 17. mail 1940. Mai lõpus kutsuti de Gaulle Prantsusmaa sõjaministri asetäitjaks. 17. juunil 1940, kui oli ilmne, et Prantsusmaa on sõja kaotanud, põgenes de Gaulle lennukiga Inglismaale, kus ta rajas 18. juunil vastupanuorganisatsiooni eksiilis, mille nimi oli Vaba Prantsusmaa (mitte segamini ajada Prantsusmaa vastupanuliikumisega). Mõne aja pärast vandusid sellele truudust mõningad endised Prantsuse kolooniad Aafrikas, ent suur osa Prantsuse asumaadest jäi endiselt Vichy valitsuse võimu alla. Ajal, mil Prantsusmaa oli sakslaste poolt okupeeritud, toetas de Gaulle Prantsusmaa vastupanuliikumist ning esines tihti raadios, mistõttu ta saavutas rahva seas laialdase tuntuse ja poolehoiu.
Kui Briti-Ameerika väed suvel 1944 Prantsusmaa vabastasid, sai de Gaulle ajutise valitsuse juhiks. Hiljem valiti teda korduvalt Prantsusmaa presidendiks.
1946. aastal läks erru protestiks Neljanda Vabariigi põhiseaduse vastu ja asutas parempoolse Prantsuse Rahva Ühenduse Partei.
1958. aastal kutsuti taas peaministriks, oli Prantsusmaa president 1959-1969, likvideeris 1960. aastal Prantsuse koloniaalimpeeriumi andes iseseisvuse Prantsusmaa Aafrika ning Aasia kolooniatele (Alžeeria jt.).
Kirjandus
- Nikolai Moltšanov, Kindral de Gaulle, 1984, tõlkinud Matti Vaga
- Charles Williams. Charles de Gaulle, 2003, tõlkinud Rein Turu (originaal ilmus 1993).
Allikad: wikipedia.org
Kohti ei
| Seotud osapoole nimi | Suhete liik | Kirjeldus | ||
|---|---|---|---|---|
| 1 |  | Philippe de Gaulle | Poeg | |
| 2 |  | Georges Pompidou | Kaastöötaja | |
| 3 |  | Maurice Barrier | Kaastöötaja | |
| 4 |  | Татьяна Яковлева | Tuttav | |
| 5 |  | Serge Golon | Tuttav, Mõttekaaslane | |
| 6 |  | Mohammed Zahir Shah | Tuttav | |
| 7 |  | Philippe Pétain | Tuttav | |
| 8 |  | Alfredo Stroessner Matiauda | Tuttav | |
| 9 |  | Valéry Giscard d'Estaing | Tuttav | |
| 10 |  | Hosni Mubarak | Tuttav | |
| 11 |  | Claude Mauriac | Töötaja | |
| 12 |  | Jean Moulin | Mõttekaaslane, Kamraad | |
| 13 |  | François Truffaut | Vastane | |
| 14 |  | Andre Zeller | Vastane | |
| 15 |  | Paul Morand | Vastane |
22.06.1940 | Francijas kapitulācija un sadalīšana vācu okupācijas zonā un Višī Francijā
14.01.1943 | Casablanca Conference
The Casablanca Conference (codenamed SYMBOL) was held at the Anfa Hotel in Casablanca, French Morocco from January 14 to 24, 1943, to plan the Allied European strategy for the next phase of World War II. In attendance were United States President Franklin D. Roosevelt, British Prime Minister Winston Churchill, and representing the Free French forces, Generals Charles de Gaulle, and Henri Giraud. Premier Joseph Stalin had declined to attend, citing the ongoing conflict in Stalingrad required his presence in the Soviet Union.
21.10.1945 | Women are allowed to vote in France for the first time in national elections
08.01.1959 | Charles de Gaulle został prezydentem Francji
16.09.1959 | Šarls de Gols piedāvā Alžīrai neatkarības referendumu
11.02.1961 | Organisation de l'armée secrète OAS
22.04.1961 | Попытка государственного переворота в Алжире
17.10.1961 | Paris massacre of 1961
The Paris massacre of 1961 was a massacre in Paris on 17 October 1961, during the Algerian War (1954–62). Under orders from the head of the Parisian police, Maurice Papon, the French police attacked a forbidden demonstration of some 30,000 pro-FLN Algerians. Two months before, FLN had decided to increase the bombing in France and to resume the campaign against the pro-France Algerians and the rival Algerian nationalist organization called MNA in France. After 37 years of denial, in 1998 the French government acknowledged 40 deaths, although there are estimates of over 200.
05.07.1962 | Alžīrija ieguva neatkarību no Francijas
22.08.1962 | Atentāta mēģinājums pret Francijas prezidentu Šarlu de Gollu
09.09.1965 | President Charles de Gaulle announced that France was withdrawing from NATO, because of US domination of the organisation
19.12.1965 | Šarls de Golls atkārtoti tika ievēlēts par Francijas prezidentu
26.12.1982 | Time Magazine pirmo reizi nomināciju "Man of the Year" (gada cilvēks) piešķīra personālajam datoram
ASV žurnāls Time Magazine pirmo reizi nomināciju "Man of the Year" (gada cilvēks) piešķīra nevis dzīvam cilvēkam, bet gan personālajam datoram