Fidel Castro
- Sünniaeg:
- 13.08.1926
- Surma aeg:
- 25.11.2016
- Matmise kuupäev:
- 04.12.2016
- Teised nimed, pseudonüümid:
- Fidel Castro, Fidel Castro, Fidels Kastro, Кастро Фидель, Кастро Фидель, , Фидель Алехандро Кастро Рус, Fidel Alejandro Castro Ruz, Fidel Alejandro Castro Ruz,
- Kategooriad:
- , Kommunist, Riigi ja kommunistliku partei liider, Riigikogu liige, Riigimees, Terrorist, Valitsuse liige
- Kodakondsus:
- &nbs
- Kalmistu:
- Santiago de Cuba, Graveyard Santa Efigenia
Fidel Alejandro Castro Ruz (13. august 1926 Kuuba, Biráni lähedal – 25. november 2016 Havanna) oli Kuuba poliitik. Ta oli 1959–1976 Kuuba peaminister ning aastatel 1976–2008 Kuuba Riiginõukogu ja Ministrite Nõukogu esimees. Ta oli 3. oktoobrist 1965 kuni 19. aprillini 2011 Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär.
Castro kavandas kaks nurjunud riigipöördekatset Fulgencio Batista parempoolse režiimi vastu ja juhtis revolutsiooni, mis diktaatori 1959. aastal siiski kukutas. Castro tõstis enamiku kuubalaste elatustaset, kuid kohtles karmilt rahulolematuid. Alates aastast 1990, kui Castro režiim jäi ilma NSV Liidu toetusest ja USA pikaajalise kaubandusembargo tagajärjed andsid end tunda, on ta kogenud tugevnevat vajadust reformide järele: 1995 ilmutas ta suuremat paindlikkust, lubades välisomandit tähtsates äri- ja tööstussektorites. Pärast Esindajatekoja demokraatide delegatsiooni visiiti jaanuaris 1996 tundus algavat USA ja Kuuba leppimine, kuigi USA embargot ei tühistatud. 1998 kutsus Castro pretsedenditule külaskäigule Johannes Paulus II.
Rikaste vanematega Castro sai hariduse jesuiidikoolides ja õppis õigusteadust Havanna ülikoolis, mille järel sai tuntuks vaeste klientide kaitsmisega. Ta vastustas Batista diktatuuri ja osales 1953 koos venna Raúl Castroga rünnakus Santiago de Cuba sõjaväekasarmute vastu. Pärast pagulust USA-s ja Mehhikos üritas Castro 1956 salaja Kuubal maabuda, kuid tulevahetuses jäi ellu vaid 11 tema poolehoidjat. Lõpuks kogus ta 5000-mehelise sissiarmee, kes 1. jaanuaril 1959 kukutas Batista. Mõne kuu pärast sai Castrost peaminister, tema vend Raúl nimetati relvajõudude ministriks.
Castro valitsus seadis sisse tsentraliseeritud plaanimajanduse, mis põhines suhkru, tubaka ja nikli tootmisel. 1960 riigistas ta rikaste kuubalaste, ameeriklaste ja teiste välismaalaste vara, mis tõi kaasa majandusembargo ja USA katsed Kuuba valitsusel jalad alt lüüa. See vaen kulmineerus Kuuba raketikriisiga 1962. Arenguabi pakkus NSV Liit, kes vahetas USA välja Kuuba tähtsaima kaubanduspartnerina. Castro hülgas 1975 Marxi väljendi "Igaühelt tema võimete järgi, igaühele tema vajaduste järgi" ja andis dekreedi, et iga kuubalane peab saama vastavalt oma tööle. Ta täiustas rahvastiku enamuse haridusvõimalusi, elamistingimusi ja tervishoidu, kuid minetas keskklassi poolehoiu, kellest sajad tuhanded pagesid riigist. Pärast 1990. aastat jätsid Ida-Euroopa sündmused ja NSV Liidu lagunemise Castro üha suuremasse isolatsiooni ja 1993. aastaks oli USA embargo tõsiselt nõrgendanud riigi majandust, õhutades üha suuremat hulka kuubalasi riigist lahkuma.
Fidel Castro tervis halvenes 2006. aasta suvel, seetõttu määrati ajutiselt Kuubat juhtima tema noorem vend Raúl. Sama aasta 5. septembril teatas Fidel, et kõige hullem on möödas ja ta paraneb, ehkki on kaotanud kaalust ligi 19 kilo
18. veebruaril 2008 teatas Fidel Castro Kuuba Kommunistliku Partei häälekandjale Granma saadetud avalikus pöördumises, et ei naase presidendi ja armee ülemjuhataja ametisse, keeldudes nende ametikohtade vastuvõtmisest 24. veebruaril toimuval Riiginõukogu istungil. Uueks presidendiks valis Riiginõukogu Fidel Castro noorema venna Raúl Castro.
Allikad: wikipedia.org, news.lv
Kohti ei
26.07.1953 | Cuban Revolution
02.12.1956 | Oddział Fidela Castro wylądował na Kubie; początek rewolucji kubańskiej
Rewolucja kubańska – walka zbrojna oraz seria reform polityczno-gospodarczych przeprowadzonych na Kubie w latach 1956–1959. Skierowana była przeciwko trwającej od roku 1952 krwawej dyktaturze Fulgencio Batisty.
07.01.1959 | Kubas komunistiskā "revolūcija"
Kubas vadītājs bija viena no pretrunīgākajām personībām mūsdienu politiskajā pasaulē. Par spīti izteiktajam naidīgumam, ko pret viņu pauž, visspēcīgākā valsts pasaulē, kaimiņzeme – ASV, Kastro ir sasniedzis to, kas neizdevās Ļeņinam, Hruščovam un Brežņevam kopā, jo atrodoties tālu no tiešas PSRS ietekmes, spēja daudzus gadus saņemt subsīdijas no PSRS tikai par to, ka notur Kremlim uzticamu varu.
26.09.1960 | Fidels Kastro uzstāda rekordu, lasot runu ANO sesijā. Viņš uzstājas 4 stundas un 29 minūtes
03.01.1962 | Pope John XXIII excommunicated Cuban leader Fidel Castro from the Catholic Church
25.10.1962 | Kubas raķešu krīze
Adlai Stīvensons (Adlai Stevenson) ANO Drošības padomē parāda fotogrāfijas, kurās redzams, ka Kubā ir uzstādītas Padomju Savienības raķetes. Tas noved pie ASV - Krievijas attiecību krīzes
28.10.1962 | Karību krīze: PSRS vadītājs Ņikita Hruščovs paziņoja, ka tiks izvāktas raķetes no Kubas
08.04.1966 | Leonīds Brežņevs tiek ievēlēts par PSKP ģenerālsekretāru
06.10.1977 | Dokonano oblotu samolotu myśliwskiego MiG-29
MiG-29 (ros. МиГ-29) (oznaczenie NATO Fulcrum) – rosyjski współczesny myśliwiec frontowy.
11.07.1995 | 44 osoby zginęły w katastrofie kubańskiego samolotu An-24 u południowo-wschodnich wybrzeży wyspy
29.08.1998 | W katastrofie kubańskiego samolotu Tu-154M w stolicy Ekwadoru Quito zginęło 80 osób (w tym 10 na ziemi), a 21 zostało rannych
Katastrofa lotu Cubana 389 wydarzyła się 29 sierpnia 1998. Tupolew Tu-154-M należący do linii Cubana de Aviación i lecący z Quito do Guayaquil z 91 osobami na pokładzie, rozbił się wkrótce po rozpoczęciu startu. W katastrofie zginęło 70 osób (w tym 10 na ziemi). Spośród pasażerów samolotu ocalało 21 osób, nie przeżył żaden z 14 członków załogi.