ee

Maksim Litvinov

Lisa foto
Sünniaeg:
17.07.1876
Surma aeg:
31.12.1951
Teised nimed, pseudonüümid:
Maxim Litvinov, Maksimas Litvinovas, Maksim Litwinow, Максим Литвинов, псевдонимы: Папаша, Максимыч, Феликс и др., Maksims Ļitvinovs, Meiers Genohs Ballahs, , Меер-Генох Моисеевич Валл
Kategooriad:
, Diplomaat, Minister, Ohver repressioonid (genotsiid) Nõukogude režiimi, Riigi ja kommunistliku partei liider, Riigimees, Valitsuse liige
Kodakondsus:
 juut
Kalmistu:
Der Nowodewitschi-Friedhof

Maksim Litvinov (Макси́м Макси́мович Литви́нов; sündinud Meir Henoch Mojszewicz Wallach-Finkelstein, lühemalt Max Wallach, vene keeles Макс Ва́ллах; kasutas ka pseudonüüme Papaša, Maksimõtš, Feliks jt; 5. juuli (ukj 17. juuli]) 1876, Białystok – 31. detsember 1951, Moskva) oli Venemaa ja Nõukogude Liidu poliitik, revolutsionäär ja diplomaat, üks Nõukogude Venemaa delegatsiooni liikmeid Tartu rahuläbirääkimistel.

Litvinov oli NSV Liidu Kesktäitevkomitee 2.–7. koosseisu liige, NSV Liidu Ülemnõukogu 1.–2. koosseisu liige ja VK(b)P KK liige aastatel 1934–1941.

Maksim Litvinov sündis Poolas juudi perekonnas. 1898. aastal astus ta Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei liikmeks, 1900 sai temast VSDTP Kiievi komitee liige. Ta korraldas põrandaaluse trükikoja tööd, kus trükiti revolutsioonilist kirjandust. 1901. aastal Litvinov arreteeriti, 1902. aastal ta põgenes vanglast ja emigreerus Šveitsi, kus korraldas revolutsioonilise ajalehe Iskra transporti Venemaale.

1905. aastal sai Litvinovist Venemaa esimese legaalse bolševistliku ajalehe Novaja Žizn vastutav toimetaja, lehe tööd juhtis Maksim Gorki. Hiljem osales ta põrandaaluses töös Kaukaasias, Bulgaarias, Prantsusmaal, Saksamaal ja Suurbritannias. Suurbritannias elades sai ta ka kodakondsuse.

1917. aasta Oktoobrirevolutsiooni järel oli Litvinov 1918. aasta jaanuarist septembrini Nõukogude Venemaa diplomaatiline esindaja Suurbritannias. Ehkki Suurbritannia ametliku tunnustuse saamine võttis aega, peeti tema kaudu mitteametlikke kontakte Venemaaga. 1918. aasta suvel taheti Litvinov saata Nõukogude esindajaks USA-sse, kuid USA keeldus andmast talle viisat.

1918. aasta novembris naasis Maksim Litvinov Venemaale. Seejärel osales ta mitmetel läbirääkimistel lääneriikidega. 1920. aastal määrati Litvinov Vene NFSV täievoliliseks esindajaks Eestis, tollal ainsas riigis, kel olid Nõukogude Venemaaga diplomaatilised suhted.

1921–1930 oli Litvinov Vene NFSV (1923. aastast NSV Liidu) välisasjade rahvakomissari Georgi Tšitšerini asetäitja, kellega neil oli sügav vastastikune antipaatia. 1930–1939 töötas Litvinov NSV Liidu välisasjade rahvakomissarina, esindades NSV Liitu korduvalt Rahvasteliidus. 3. mail 1939 vabastas Jossif Stalin Litvinovi ametist, misjärel too ei osalenud aktiivses poliitilises tegevuses kuni lahingutegevuse alguseni Teises maailmasõjas Idarindel 1941. aastal.

1941–1946 töötas Litvinov taas välisasjade rahvakomissarina, olles samal ajal 1941–1943 NSV Liidu suursaadik USA-s ja 1942–1943 Kuubal. USA-s kritiseeris Litvinov nõukogude süsteemi jäikust, Stalinit ja Vjatšeslav Molotovi. 1946. aastal läks Litvinov erru.

Litvinov pälvis Lenini ordeni ja Tööpunalipu ordeni.

Allikad: wikipedia.org

Kohti ei

    loading...

        Seotud osapoole nimiSuhete liikSünniaegSurma aegKirjeldus
        1Solomon Michailowitsch MichoelsSolomon Michailowitsch MichoelsSõber16.03.189013.01.1948
        2Anastas MikojanAnastas MikojanKaastöötaja25.11.189521.10.1978
        3Nikita KhrushchevNikita KhrushchevKaastöötaja15.04.189411.09.1971
        4Leo TrotzkiLeo TrotzkiKaastöötaja, Mõttekaaslane26.10.187921.08.1940
        5Avel EnukidzeAvel EnukidzeKaastöötaja19.05.187730.10.1937
        6КамоКамоKaastöötaja, Mõttekaaslane27.05.188214.07.1922
        7Georgi TschitscherinGeorgi TschitscherinKaastöötaja24.11.187207.07.1936
        8Robert Hamilton LockhartRobert Hamilton LockhartTuttav02.09.188727.02.1970
        9Jakow  EtingerJakow EtingerTuttav22.12.188702.03.1951
        10Wjatscheslaw MolotowWjatscheslaw MolotowTööandja, Vastane09.03.189008.11.1986
        11Maxim GorkiMaxim GorkiTööandja28.03.186818.06.1936
        12Dmitrij FlorinskijDmitrij FlorinskijTöötaja02.06.188920.02.1939
        13Evgenij GnedinEvgenij GnedinTöötaja29.11.189814.08.1983
        14LeninLeninMõttekaaslane22.04.187021.01.1924
        15Feliks DzeržinskiFeliks DzeržinskiMõttekaaslane11.09.187720.07.1926
        16Nadezhda  KrupskayaNadezhda KrupskayaMõttekaaslane26.02.186927.02.1939
        17Alexandra  KollontaiAlexandra KollontaiMõttekaaslane31.03.187227.03.1952
        18Jossif  StalinJossif StalinVastane18.12.187805.03.1953
        19Lavrenti  BeriaLavrenti BeriaVastane29.03.189923.12.1953

        07.11.1917 | The Bolsheviks storm the Winter Palace to begin the "October revolution"

        Lisa mälestusi

        08.11.1917 | Ļeņins kļuva par Padomju Krievijas Tautas Komisāru padomes priekšsēdētāju

        Lisa mälestusi

        10.11.1917 | Krievijas dekrēts "Par kārtu un civilpakāpju likvidāciju"

        Об уничтожении сословий и гражданских чинов

        Lisa mälestusi

        09.02.1929 | Concluded Litvinow's pact

        Litvinov's Pact was concluded on February 9, 1929 in Moscow. It is named after the best-known and most successful Soviet diplomat who organized the negotiations, Maxim Litvinov. It provided for renunciation of war among its signatories according to the principles of the Kellogg–Briand Pact. It was ratified by the government of Latvia on March 5, 1929, by Estonia on March 16, 1929, and the governments of Poland and Romania on March 30, 1929. It was registered in League of Nations Treaty Series on June 3, 1929. According to article 3, it became operative on March 16, 1929.

        Lisa mälestusi

        26.01.1934 | XVII съезд ВКП(б) - «Съезд расстрелянных»

        Lisa mälestusi

        Sildid