de

Charles de Gaulle

Persan haben keine Bilder. Fügen Sie neue Bilder.
Geburt:
22.11.1890
Tot:
09.11.1970
Zusätzliche namen:
Charles de Gaulle, Šarls Andrē Žozefs Marī de Golls, Шарль Андре́ Жозе́ф Мари́ де Голль, , Charles André Joseph Marie de Gaulle, Шарль де Голль, Андре́ Жозе́ф Мари́
Kategorien:
General, Politiker, Präsident , Teilnehmer des Ersten Weltkriegs, Teilnehmer des Zweiten Weltkriegs
Nationalitäten:
 französisch
Friedhof:
Geben Sie den Friedhof

Charles André Joseph Marie de Gaulle (22. november 1890 Prantsusmaa, Lille – 9. november 1970) oli Prantsuse sõjaväelane ja riigimees.

Charles de Gaulle sündis katoliiklikus ja patriootlikus perekonnas.

Suurema osa oma elu esimesest viiekümnest aastast oli de Gaulle sõjaväelane.

Tema tähelend algas Teise maailmasõja puhkemisega. Kui Saksamaa tungis 10. mail 1940 Prantsusmaa territooriumile, juhatas kolonel Charles de Gaulle 4. soomusdiviisi, mis paiknes Maginot' liinil. Et sakslaste sõjaplaan nägi ette rünnakut Hollandi ja Belgia kaudu, oli 4. soomusdiviis esialgu tegevuseta. Esimest korda astus de Gaulle oma diviisiga lahingusse alles 17. mail 1940. Mai lõpus kutsuti de Gaulle Prantsusmaa sõjaministri asetäitjaks. 17. juunil 1940, kui oli ilmne, et Prantsusmaa on sõja kaotanud, põgenes de Gaulle lennukiga Inglismaale, kus ta rajas 18. juunil vastupanuorganisatsiooni eksiilis, mille nimi oli Vaba Prantsusmaa (mitte segamini ajada Prantsusmaa vastupanuliikumisega). Mõne aja pärast vandusid sellele truudust mõningad endised Prantsuse kolooniad Aafrikas, ent suur osa Prantsuse asumaadest jäi endiselt Vichy valitsuse võimu alla. Ajal, mil Prantsusmaa oli sakslaste poolt okupeeritud, toetas de Gaulle Prantsusmaa vastupanuliikumist ning esines tihti raadios, mistõttu ta saavutas rahva seas laialdase tuntuse ja poolehoiu.

Kui Briti-Ameerika väed suvel 1944 Prantsusmaa vabastasid, sai de Gaulle ajutise valitsuse juhiks. Hiljem valiti teda korduvalt Prantsusmaa presidendiks.

1946. aastal läks erru protestiks Neljanda Vabariigi põhiseaduse vastu ja asutas parempoolse Prantsuse Rahva Ühenduse Partei.

1958. aastal kutsuti taas peaministriks, oli Prantsusmaa president 1959-1969, likvideeris 1960. aastal Prantsuse koloniaalimpeeriumi andes iseseisvuse Prantsusmaa Aafrika ning Aasia kolooniatele (Alžeeria jt.).

Kirjandus

  • Nikolai Moltšanov, Kindral de Gaulle, 1984, tõlkinud Matti Vaga
  • Charles Williams. Charles de Gaulle, 2003, tõlkinud Rein Turu (originaal ilmus 1993).

 

Ursache: wikipedia.org

Keine Orte

    loading...

        NameBeziehungGeburtTotBeschreibung
        1Philippe de GaullePhilippe de GaulleSohn28.12.192112.03.2024
        2Georges PompidouGeorges PompidouArbeitskollege05.07.191102.04.1974
        3Maurice  BarrierMaurice BarrierArbeitskollege08.06.193212.04.2020
        4Татьяна ЯковлеваТатьяна ЯковлеваBekanntschaft07.04.190628.04.1991
        5Serge GolonSerge GolonBekanntschaft, Gleichgesinnte23.08.190312.07.1972
        6Mohammed Zahir ShahMohammed Zahir ShahBekanntschaft16.10.191423.07.2007
        7Philippe PétainPhilippe PétainBekanntschaft24.04.185623.07.1951
        8Alfredo Stroessner  MatiaudaAlfredo Stroessner MatiaudaBekanntschaft03.11.191216.08.2006
        9Valéry Giscard d'EstaingValéry Giscard d'EstaingBekanntschaft02.02.192602.12.2020
        10Hosni  MubarakHosni MubarakBekanntschaft04.05.192825.02.2020
        11Claude MauriacClaude MauriacMitarbeiter25.04.191422.03.1996
        12Jean  MoulinJean MoulinGleichgesinnte, Genosse20.06.189908.07.1943
        13François TruffautFrançois TruffautGegner06.02.193221.10.1984
        14Andre   ZellerAndre ZellerGegner01.01.189818.09.1979
        15Paul  MorandPaul MorandGegner13.03.188823.07.1976

        22.06.1940 | Francijas kapitulācija un sadalīšana vācu okupācijas zonā un Višī Francijā

        Hinzufügen Speicher

        14.01.1943 | Casablanca Conference

        The Casablanca Conference (codenamed SYMBOL) was held at the Anfa Hotel in Casablanca, French Morocco from January 14 to 24, 1943, to plan the Allied European strategy for the next phase of World War II. In attendance were United States President Franklin D. Roosevelt, British Prime Minister Winston Churchill, and representing the Free French forces, Generals Charles de Gaulle, and Henri Giraud. Premier Joseph Stalin had declined to attend, citing the ongoing conflict in Stalingrad required his presence in the Soviet Union.

        Hinzufügen Speicher

        21.10.1945 | Women are allowed to vote in France for the first time in national elections

        Hinzufügen Speicher

        08.01.1959 | Charles de Gaulle został prezydentem Francji

        Hinzufügen Speicher

        16.09.1959 | Šarls de Gols piedāvā Alžīrai neatkarības referendumu

        Hinzufügen Speicher

        11.02.1961 | Organisation de l'armée secrète OAS

        Hinzufügen Speicher

        22.04.1961 | Попытка государственного переворота в Алжире

        Hinzufügen Speicher

        17.10.1961 | Paris massacre of 1961

        The Paris massacre of 1961 was a massacre in Paris on 17 October 1961, during the Algerian War (1954–62). Under orders from the head of the Parisian police, Maurice Papon, the French police attacked a forbidden demonstration of some 30,000 pro-FLN Algerians. Two months before, FLN had decided to increase the bombing in France and to resume the campaign against the pro-France Algerians and the rival Algerian nationalist organization called MNA in France. After 37 years of denial, in 1998 the French government acknowledged 40 deaths, although there are estimates of over 200.

        Hinzufügen Speicher

        05.07.1962 | Alžīrija ieguva neatkarību no Francijas

        Hinzufügen Speicher

        22.08.1962 | Atentāta mēģinājums pret Francijas prezidentu Šarlu de Gollu

        Hinzufügen Speicher

        09.09.1965 | President Charles de Gaulle announced that France was withdrawing from NATO, because of US domination of the organisation

        Hinzufügen Speicher

        19.12.1965 | Šarls de Golls atkārtoti tika ievēlēts par Francijas prezidentu

        Hinzufügen Speicher

        26.12.1982 | Time Magazine pirmo reizi nomināciju "Man of the Year" (gada cilvēks) piešķīra personālajam datoram

        ASV žurnāls Time Magazine pirmo reizi nomināciju "Man of the Year" (gada cilvēks) piešķīra nevis dzīvam cilvēkam, bet gan personālajam datoram

        Hinzufügen Speicher

        Schlagwörter